Jõulupidustused

See Kristuse sünd saab tänapäeval ikka väga väärikalt tähistatud. Eks mina üritan ka endast parima anda. Kõik viimased päevad on siin üks pidev trill ja trall, sööming, tantsing, muusika, kontsert ja etlemine toimunud. Täna kulmineerub see kõik minu jaoks sellega, et pean klassikontserdil Bachi fantaasia ja fuuga esitama. Kui ausalt nüüd öelda, siis on mul peaaegu surmahirm. Katsun endale aegajalt ikka meelde tuletada, et klaverimäng peaks eluohtlike ametite seas üks viimaseid olema, kui just laval külmunud tomatiga vastu pead ei saa :D Järgmine kord, kui ma aga üritan lavale ronida topeltfuugaga, siis palun, ärge mu enda närvisüsteemi huvides, sel juhtuda laske!!!

Eesti jõulupidu Jenas

Kooli jõulupidu

Eluke

Pole ammu miskit kirja pannud, sest ei oska nagu eriti. Kõik vist juba tavaline või lihtsalt ei ole enam indu kirjutada, sest kohe-kohe ju koju tulek. Ainult veel mõni jõulupidu ja kontsert vaja üle elada.
Nädalavahetusel on mul kombeks saanud kaua magada ja siis netist eesti uudiseid lugeda, pealtnägijat või ringvaadet vaadata. Tavaliselt on laupäevaseks magamiseks põhjust muidugi ka. Selle reedel oli eestikeelse sakslase juures suuur pidu. Muidugi olid mõned eestlased ka platsis, näiteks mina ja mõni Jeenast ja siis ka veel üks Leipzigist. Neid eestlasi ikka jagub igale poole.
Pühapäev oli nii igav, et ei oskagi miskit kirja panna. Magasin ja läksin harjutama. Kõik. Täna hommikuks olin kuskilt endale aga kurguvalu korjanud. Ma hakkan juba oma tervise peale vihaseks saama. Alles ma olin nohune! Mis ma siis hommikuse tapva kurguvaluga peale hakkasin? Kobasin kapist enda eestis kaasa võetud sinepiplaastrid välja ja paning kurku soojendama. Otse loomulikult jäin aga ma kohe uuesti magama. Pärast käisin terve päeva ringi tugev punane jälg mu kaela peal. Kurguvalule tegin aga üks-null ja proovigu ta homme hommikul veel tagasi tulla!!

Et see blogi liiga igavaks ei muutuks, siis mõned pildid sünnipäevapeost :)

Laps hoos

Tundsin ennast nagu laps, kui postkontorist suure, suuure karbi kätte sain. Ja mis seal sees oli? KOMMID!!!  Aitäh emme!!! :)   Peale kommi oli veel midagi. Mänguasi nimega digikas. Õhtul oli lapseke oma uue fotokaga hoos. Minu esimene roosas karbist välja tulnud video on see ;)  

Ilusat minu sünnipäeva!

Kallid ja musid maailma parimale emale ja kallile õekesele!!!
Täpselt 2 nädala pärast näeme!! ;)





Täna sõin ma hommikusöögiks sidrunikisselli :D  Täitsa tõsi jutt. Nimelt meisterdasin ma valmis vanaema ülipopi sidrunikoogi. Ja see õnnestus!!! (vähemalt vormil, maitsnud ma veel pole...) Nii tore oli üle pika aja midagi köögis meisterdada ja küll ma kirusin seda sidrunikreemi, mis pidevalt põhja tahtis kõrbeda ja paksuks kuidagi ei läinud. Aga võin öelda, et tundsin uhkust, kui koogi ahjust välja võtsin. 23aastaga olen ma nii mõndagi siin elus ära õppinud, aga nii umbes pool sajandit on veel aega oma oskusi lihvida.

Nüüd aga üks hea uudis veel. Nimelt 23 aastat peale oma sündi sain siis teada, et tegelikult olen ma peaaegu jõululaps. Nikolaustag on siin peaaegu sama tähtis kui jõuluõhtu. Püha Nikolaus (Nigul) toob lastele komme ja kinke ja kõike head sussi sisse. Muidugi juhul, kui nad terve aasta hästi käitunud on.  Mina ei saanud midagi :( Ju ma olen siis laisk olnud :D Aga andmise rõõm oli isegi veel parem. Tegin ühika peal tiiru ja puistasin rõõmunägudega mandariine sõprade uste taha. Jõuluvana geen on meie peres vist ikka sees :D   Nii tore on ette kujutada, kuidas hommikul naeratused suule tulevad (:
Kui asjale aga teisiti vaadata, siis peaks Saksamaa lastele kaasa tundma. Eestis saavad lapsed 24 päeva järjest päkapikult kingitusi!!


Käisin eile Erfurtis korraks. See maakonna keskuseks olev linn on siit ainult 17 minutit rongiga sõita. Siiani pole nag lihtsalt vajadus olnud, aga kuna väiksema grupiga minek oli, siis mõtlesin, et oleks ju tore väike turismireis sinna teha. Linn oli väga ilus! Kirikuid oli väga palju ja siin pildil olev katedral on ju lihtsalt lummav. Jõuluturud on siin igas linna kõige suuremas hoos. Ja siiani nuputan ma, et miks igal turul peab keerleva propelleriga majake olema... Targemaks saan, siis annan teada. Tore päev oli.


Täna tõotab aga veel tore õhtu tulla, sest olen sõpru-tuttavaid külla kutsunud. Mandariinid, sidrunikook, glögi ja hea seltskond. Selle aasta sünnipäev on minu arust igati korda läinud.
Muide, tänase päeva tipphetk oli sööklas, kus hispaania-itallia-tsiilikad otsustasid kõva häälega mulle sünnipäevaks laulda. Ma pidin just minema hakkama ja olin oma kandikuga püsti tõusnud. Kogu söökla vaatas mu kohmetust pealt ja pärast sain kõva aplausi osaliseks :D

Hibernating

Ütelge palun, et see on normaalne, et ma tahaks ainult magada ja süüa. Mingisugune tohutu laiskus on peale tulnud.... :( 

Ja nüüd kõva häälega:

Laiskus laiskus lase mind lahti!!!!!! Laiskus, laiskus lase mind lahti!! :D

Vihm

Meil hakkas nüüd ka lõpuks sadama. Isegi hea tunne oli tunda esimesi vihmapiisakesi. Viimati sadas siin vist oktoobris.. :D  Teisipäeva ööseks lubab isegi vähest lumesadu. See oleks nii kena sünnipäevakink! Teiseks kingiks võiks sidrunikook olla. Varusin juba jahu ja sidruneid ka (:

Kas teil on jõululuuletus juba selge?

Überlegung

Ich müßte etwas älter sein

oder etwas jünger

Ich müßte ein Mann sein

oder vielleicht eine Frau

Ich müßte etwas stärker sein

etwas schwächer

etwas schöner

etwas häßlicher

etwas ernster

etwas fröhlicher

Vielleicht müßte ich etwas mehr wissen

um geliebt zu werden

und etwas weiser

um mich selbst zu lieben

Und vielleicht müßte ich nur etwas toter sein

um zu wollen was ich nicht will

und etwas lebendiger

um zu sein was ich bin

Claudia Hahm (1986)

Üldiselt väänan siin aina oma nina. Palavikku kahjuks pole ja nii ma siis üritan ikka koolis tarka nägu teha ning harjutada, aga hästi ei taha välja tulla.

Kas teatsite, et...

.... Inglismaal kuuluvad kõik luiged kuningannale. Seega ei saa ükski tavakodanik luike omada. (Britt ise rääkis. Süüdistage teda, kui see tõele ei vasta)

....Põhja-Koreas arvestatakse vanust hetkest millal sa loodud oled. Ehk siis inimesed sünnivad 1aastasena. Samuti on kõik ühel aastal sündinud inimesed ühe vanused, sest aasta vahetusega hakatakse uut eluaastat arvestama. Niisiis saan kohe palju palju vanemaks. Korea reeglite kohaselt. Hetkeseisuga peaksin olema siis  23, detsembris saama 24 ja uuest aastast peksin oma vanuseks ütlema 25 . Oh õudust!! :D
Hea on ikka Euroopas elada (:

.... Anni käis ooperis. Pean ausalt tunnistama, et pole just selle muusikažanri fänn. Võluflöödi peakangelanna oli aga tõesti uskumatult hea häälega. Bassilaulja mõmises samuti mõnusalt väga madalate nootidega. Weimari ooperimaja lava üle ei saa samuti kurta. Kena külastus oli. Kahju ainult, et subtiitreid ega ka mingit kava polnud. Saksa keelsest laulust ja tekstist oli raske aru saada.

...Mul on endiselt kõige maailma armsaim pedagoogilise praktika õpilane. Käisime esimest korda minu juhendaja ees tundi tegemas. Kõik läks kenasti. Juhendaja oli rahul. Keelega eriti raskusi polnud ja kõike õpetasin õigesti. Mõne hea nõuande ja saksa jõululaulud sain tunnist kaasa :)

Lumi

Kade hakkab, kui käivad jutud, et Eestis olevat juba lund sadanud. Meil ei tule siin mitte kui midagi taevast alla!!!  Hakkan juba vihmagi igatsema. Udutab siin ainult kogu aeg.

Eelmise postituse järelkaja, kõmin pigem. Nad käivad siin paljalt segasaunas!!!! Ma pidin pikali kukkuma kui kuulsin.

sulla-mulla

Aga mina käisin ujumas!! (:

Ilus bassein oli. Vesi oli mõnus. Ujumist polnud ma ära unustanud. Rahvast oli ka parasjagu nii palju, et kõik mahtusid ujuma. Ilus!

Basseini pääsemine  polnud ainult kõige lihtsam. Õnneks olin ma koos ühe vana kalaga, nii et suutsin ainult korra pea täielikult kaotada. 

Riietusruum oli meestel ja naistel koos. See tähendas seda, et kõigepealt tuli kõigi oma kodinatega minna kabiini ja ujukad selga tõmmata. Tulin oma jope, saabaste, kogu riidevirna ja kotiga siis kambrikesest välja ja kohe üldse ei saanud aru, kus kapid ja bassein siis on. Sõber oli ka justkui maa alla vajunud. Imelik oli bikiinide väel küsima ka minna, et vabandust, aga kus see vesi siin siis on :D  Natukese aja pärast suutsin siis ikka välja nuputada, et ega ilma asjata poleks kabiini teisele seinale kirjutatud "ilma jalanõudeta". Ühest uksest sisse ja teisest välja ning nii saigi nagu Narnia lugudes imelisse basseinimaalima läbi kapi astutud.

Duššid olid muidugi meestel ja naistel eraldi, aga poleks isegi vaja olnud, sest esiteks ei pesnud ennast eriti keegi ja teiseks, kui keegi viitsiski ennast vee all lobistada, siis sündsalt ujumisrõivastes. Siit õppetund: ujula pole koht pesemiseks ja paljas keha on tabu. 

Ma muidugi lootsin, et ujumisasutuses on saun. Oli. Pärast tuli välja, et jah, saun on täitsa töökorras, aga sinna tuleb eraldi 8 eurone pilet osta. Ei hakanud oma raha parem raiskama. Mine tea, pärast on külm kah veel. Pealegi oli mul kaaslaseks tsiilikas ja vaevalt, et ta saunas kaua vastu oleks pidanud :D 

Tants ja trall

Videod oktoobris olnud ajalooliste tantsude ja muusika etendustest.


Nii tulid tantsijad lavale:

http://www.youtube.com/watch?v=Hu1c68cIozc


Ja selline oli lõpustseen:

http://www.youtube.com/watch?v=lbeoDhuqJic

Kes tähelepanelikult vaatab, siis näeb kuidas ma kinga tagasi jalga panen. Mis etendus see oleks, kui üks tantsijatest kinga ära ei kaotaks! :D

Ühe koha peal lehvitan teile ka ;)

Meil on niii külm!!!!

Ma ei saa üldse enam aru mis toimub!!?!?! Kõigepealt oli see paks udu ja täna lajatas -2kraadi terve päeva jooksul. Tahan soojale Eestimaale!!! :D

Rattagasõidu peaks vist natukeseks katiki jätma. Äkki läheb ikka soojemaks tagasi. Praegu on siin nii paljud haiged ka. Eriti need kuumaverelised. Pooled hispaanlased olid vahepeal pikali :D  Aga ega see miinus kaks minulegi soe pole. Vanaema kootud käpukud olid juba ammusest ajast rattaga sõites kasutuses. Pidevalt mainib keegi mu ilusa mustriga kindaid (:

Käisin täna puu otsast värskeid külmunud õunu korjamas ja praegu on õhus mega hea küpsevate täidetud õunte lõhn. Tunnete? ;)
Kõigele lisaks pakkus korterikaaslane oma ema saadetud ise kuivatatud piparmündi teed. Mmmm mis saab olla parem?

Isadepäev

Minu issi on kõige parem isa maamuna peal!!!

Mõnikord on ta natuke hull ja alalõpmata on tal mingisugused crazyd ideed, aga see teebki temast parima papsi. Siin näide meie sellekevadisest paadimatkast.  

Mul võtab iga vaatamisega siiani veel suu naerule.
Teadmiseks teistele. Olge kevadel nende karstialadega ettevaatlikud. Teinekord juhtub, et kui arvate, et kohe kaob jõgi maa alla, siis tuleb tegelikult kõige suurem kärestik.

Head isadepäeva!!!

Virin

Ärge nüüd ära ehmatage Weimaris on kõik väga tore, aga kui nüüd virisemiseks läheb, siis ju ikka leiab midagi ; )

-Te kindlasti juba teate, mis võib olla kõige härivam asi.......... jaa!  Pühapäeval võid või nälga surra, aga kõik poed on tabaluku taga ja kedagi sinna ligi ei lasta.

-Autod suvatsevad siin päise päeva ajal ilma tuldeta sõita ja see on kõik täitsa lubatud! Alguses oli mul tõsine olelusvõitlus, et tee ääres parkiva, aga tegelikult sõitva auto ette mitte astuda.

-Geniaalsuse tipp on muidugi see, et majas olevaid ruume (koolis, ühikas ja ka mõnes kontoris olen seda näinud) nummerdatakse alustades ühest koridori küljest kuni koridori lõpuni ja siis teisest küljest tagasi. Kui koridor on on aga seinaga eraldatud (meil on näiteks saal maja kesekel läbi kahe korruse), siis nummerdamine jääb samaks. Niisiis pead sa lihtsalt teadma, kus konkreetne ruum asub. Selline saksa täpsus siis!

-Ma ei tea, mis ma oleks läbi elanud, kui ma oleks Hispaaniasse näiteks läinud, aga juba ka siin on väga häiriv, et lõuna ajal on kontorites tõeline siesta. See on nii tüütu!! Tund või kaks lõuna ja mina pean meelde jätma kontori täpsed lahtioleku ajad...brr.. tüütu!

-Kas teate, et siin pole kõigis poodides korve? Rooma siis ringi seal poes selle liiga suure käruga või ürita kõiki asju kätte võta. Nii ebamugav! Aga sellega pole ebamugavused šopingul veel lõppenud. Kassa! See on midagi kohutavat. Esitaks kirtsutavad nad alati natuke nina (mulle vähemalt tundub), kui sa neile oma pangakaardi annad, mitte sulas ei maksa. (Muide ühes poes pidin ma alla 5€ ostu eest 0.2€ kaardimakse eest maksma) Lisaks pole peale ostu oma asju kuskile panna. Muidegi mitte kõigis poodides, aga paljudes on peale kassat lihtsalt mitte midagi. Praktiliselt võimatu on üksi poes käia, sest pead ühe käega asju kotti toppima ja siis üritad vahepeal maksta ja siis oled ikka kõigil jalus...

Ma parem ei hakka mainima liiga ahvatlevaid ja väga ebatervislikke saiakeste poode. Kohutan teid muidu veel ära :D

Teated ilmast

Selline on pilt 10.00 hommikul

Tore oli eestlastega koos kohvikus istuda ja vestelda sellest, et vihma pole viimane kuu aega siin peaaegu üldse sadanud. Seda Eestis küll ette ei kujuta. Siiski olid mul täna õhtul koju jõudes juuksed märjad. Kas selle pärast, et ma tulin otse trennist? Ei, trennis tulin küll, aga tantsides pead märjaks ei saanud. Mu toake pole ka vahepeal kõrgemale mäkke roninud nii, et rattasõit polnud ka põhjuseks. Lugu on nimelt niimoodi, et siin on juba kolmadat päeva väga paks udu. See ei taha isegi päeval eriti ära kaduda ja õhtul on selline tunne, et saab valget õhku käega katsuda.


Teie siilike udus

Ich liebe BERLIN!

3 miljonit inimest ühes linnas võttis ikka ühe väikese Eesti elaniku jalad värisema. Tegelikult ei olnudki asi üldse kohutav. Kõik oli lihtsalt natuke väga palju suurem ja kõike oli rohkem. Nagu näha, ma inimeste massi ära ei kadunud. Ühistransport toimis super hästi - metrood ja kahekordsed bussid.
Käisime Berliini filharmoonias ekskursioonil ja Pergamoni muuseumis. Ülejäänud aeg oli endal vabalt kujundad. Külastasime veel ühte muuseumi ning seisime Berliini filharmoonia seisukohtade piletite saamise eesmärgil suures sabas ja pileteid ikka ei saanud. Seejärel otsustasime külastada natuke alternatiivsemaid kohti. Hängisime türgi linnaosas koos meie hispaanlastega. Kaos! Keegi laulab, keegi on kadunud. Lõputu ootamine keset linnadžunglit.  Isegi ühte gei-baari sattusime :D Kõik poisid põgenesid kohe, kui sellest aru said :D  Lõbus oli. Lõpuks olime juba kell 00 nii väsinud, et algne mõte tantsima minne kujunes hostelisse minekuks.
Usute te või mitte, isegi Berliinis on kõik poed pühapäeval kinni!! Ma ei uskunud, aga nii see on. Sai niisama linnas ringi jalutatud: Brandeburgi väravad, tv-torn, parlamendi hoone, hiiglasilik rongijaam (naer tuleb peale mõeldes Balti jaamale).
Weimarisse sõidul õppisin ära numbrid kõikides bussis esindatud keelerühmades (:

Sügis!

Sügis on siin ilus!

Üks asi viib teiseni

Siinse koolimaja vallutasid sellel nädalal pianistid. Suure Liszti klaverikokursi 2. ja 3. voor toimus peamaja saalis. Muidugi tähendas see, et tavalistel õpilastel polnud võimalustki normaalse klaveri peal mängida. Ootate, et annan teile nüüd detailse ülevaate konkursil toimunust? Ei. Andke andeks, aga sellel korral polnud ma just kõige eeskujulikum õpilane, kes igal võimalusel saalis kõrvu teritab. Kuulasin mõnda 2. vooru mängijat. Tase oli muidugi hea. Kes see aga küll välja mõtles, et kõik peavad mängima 3. voorus ühte ja sama mega kuulsat sonaati h-moll?!?! Vaene žürii... Ausaltöeldes on mul igasugusest Liszti muusikast juba nii suur üleküllus, et ma boikoteeriks kõiki tulevasi Liszti kontserte.
Mis ma siis teinud olen? Tantsinud! Tundub nati totter või mis? Tulin ma siis Weimarisse selleks, et tantsida vanamuusika etenduses? Kindlasti mitte. Alguses oli see lihtsalt tore saksakeelne seltskond ja meeldiv tegevus nädalavahetuseks. Viimane nädal oli koos lavastaja ja muusikute ja kleitide ja kõige muuga hmm...tohuvabohu :D   Galliardi, pavaani ja volta sammud ja hüpped tulevad mul nüüd isegi unepealt välja. Tegelikult tulid sammud juba varakult päris hästi välja ning lisaks veel õigel ajal õiges kohas olemine tähendas seda, et minust sai kuninganna (ma lihtsalt sain endale kõige ilusama kleidi ; ) ). Jalg värises eile päris korralikult, kui ma pika tee läbi publiku oma kohale jalutasin. Hoolimata sellest, et keegi suutis mulle nii kanna peale astuda, et ma oma kingast peaaegu ilma jäin, suutisn ma oma aristokraatliku hoiaku säilitada. Õhtul oli raske rollist välja tulla :P  Selg oli liiga sirge ja pilk ülevalt alla.
Täna on meil viimane etendus ja isegi kahju on, et see kõik nüüd läbi saab. Sain palju uusi sõpru, tuttavaid ja   tutvusi... Nimelt, ma ei tulnud muidugi varem selle peale, et vanamuusika võib olla ju ka orelimuusika. Orelit saalis muidugi polnud, aga klavessiini-orelimängija ja kaks oreliprofessorit küll. Seega tantsisin ma ennast oreli juurde! Eile liigutasin üle 2 kuu esimest korda oma jalgu orelipedaalidel (:

Kui te mingisugust ettekujutust meie tantsust tahate, siis siin on miskit. Kujutage sinna juurde aga igas suuruses blokkflöödid, gambed, virginal ja klavessiin ja super akustikaga saal ning tants oli meil ka muidgi teine :D  (loo meloodia on vähemalt sama (A))
http://www.youtube.com/watch?v=FoC0siFhiqw&feature=BFa&list=PLC665C512C0BFA509&lf=results_main

tohuvabohu

Tohuvabohu-tohuvabohu-tohuvabohu-tohuvabohu-tohuvabohu-tohuvabohu-tohuvabohu

Selline on seis päev enne esietenudust.

Kes veel ei teadnud, siis sõna tohuvabohu tuleb süüria keelest ja on kasutusel ka saksamaal (:

Muinasjutt jätkub...

...aga alles reedel. Nelja päeva pärast kehastun ma renessansiaegseks printsessiks ja tantsin goetheaegses jahimajas blokkflöötide, virginali ja gambede saatel oma puna-valges maani kleidis.

Enne seda on aga reaalsus:
"grund-schritt-grund-gruuund-schritt-liks-rechts-links-sprung-grosse spruuung-schritt-schritt-schritt-schritt-hoch-tief-linke hand-rechte hand-linke hand-rechte hand..." und so weiter...

Raksus

Käisin täna õunaraksus.

Belvedere lossikompleks

Vasakus nurgas näete tee ja metsatuka vahel hõredamat puude rida. Need ongi õunapuud, kust käisin saaki koristamas. Teisedki tudengid noppisid sealt endale õnu kaasa, nii et see päris raksus käimine vist polnudki. Pealegi kahju ju, kui ilusad õuna puude alla vedelema jäävad. 

Selles lossikompleksis on ka neli muusikaülikoolile kuuluvat maja. Käisin seal täna esimest korda uitamas ja seal on lihtsalt nii ilus!! Purskaevukesed ja lillepeenrakesed ja kujukesed ja ilusad majad. Super!! Elu nagu muinasjutus. 

Killukesed

Igasuguseid asju juhtub kogu aeg. Kirjutaks ühes väga heast ja ühes vähe piinlikumast seigast :P

Hea asi on see, et mul on maailma kõige armsam pedagoogilise praktika õpilane!!! Ma muidugi muretsesin ennast peaaegu haigeks enne esimest tundi. Saksa keeles üritada midagi 10aastasele selgeks teha võib olla ikka paras väljakutse. Pealegi pidi ema ka esimest tundi vaatama tulema, mine sa neidki tea... Õnneks oli asi multiaktiivsest lapsest ja nõiaellast emast väga kaugel. Nad olid lihtsalt nii toredad!!! Hõikasime lapsega klaveri sisse ja kuulasime keeltelt tulevat kaja ning tegime kõiki teisi esimese tunni trikke. Nii tore oli. Laps on veel andekas ka. Viisi peab täitsa vabalt ja käsi polnud ei makaron ega traathari. Mida saab veel tahta?  (:

Sellel nädalal olid esimesed ülikooli sporditunnid. Esmaspäeval käisin Jumpstyle´is. Ootasin midagi päris jubedat, sest peale selle valimis sain alles teada, et see mingi naljakas träänsmuusika saatel hüppamine on.  (Kes pole varem näinud: http://www.youtube.com/watch?v=2avgPfJkLbA ) Tegelikult oli täitsa normaalne. Korralikult väsitas ja võib-olla tuleb orelimängus ka kasuks. Hea tundega läksin kolmapäeval teise trenni - tantsu variatsioonid. Mis saab selles hullu olla? Oleks pidanud, aga enne endale meelde tuletama, et ma pole kunagi üheski "normaalses" (pop-) tantsutunnis käinud. See oli nii keeruline!!! Igasugune käte ja jalgadega vehkimine, ootamatud kummardused, puusanõksud, seksikad liigutused, peaga vehkmine jne... :D  Pidin ma just sellel päeval oma eesnimega särgi selga panema?!?!! 

üllatus-üllatus

Piilusin postkasti ja nägu läks naerule.
Tükike Eestit jõudis siia 5 päevaga, tükike Tsehhist ripub mu pildikestega kaunistatud seinal juba ammu.
Aitäh täiesti ootamatutele kirjasaatjatele!! (:

Tänane rõõmu-uudis!!

Keelekeskuses oli täna üleval testide tulemused. Rühmi on kokku 12 ja mina olen.....trummipõrin.......rühmas 10!!!!
Mulle tundub see praegu väga hea. Mõned minu intensiivkeele kursuse kaaslased olid näiteks 7 ja 6 rühmas. Ainult üks oli vist minust kõrgemal.

(:

Jamps on see, et kursus hakkab alles novembrist...

Igatseda on ka vaja

Mul on vaikselt lähemale hiilinud koduigatsus.
Ükspäev jalutasin tänaval ja kaugelt kuulates mängis moosekant täpselt seda setu viisi, mida me suvel üritasime meelde jätta ja mida ümisedes karguse samme matkisime. Lähemale jalutades see enam täpselt sama laul ei olnud.
Täna jälle avastasin sõpradega kohvikus istudes, et vaasis on krüsanteemid. Ei saanud kohe teisiti kui pidin nuusutama. Need on ju alati need lilled olnud, mis ema kõige viimasena veel kasvuhoonesse istutab ja siis kui lumi juba peaaegu maas, võib veel nende lillede karget lõhna tunda.
Mul on siin palju sõpru ja tuttavaid, aga midagi oleks nagu ikka puudu...
Igatsen..
Pai.

Laupäev

Meil oli täna esimene hall. Pühkisin hommikul oma rattasadula jääst puhtaks ja tuiskasin mäest alla. Ilm oli tegelikult megailus. Sinine taevas ja päike terve päeva...mõnnnnus (:

Laupäevane kammeransambli proov ja erialatund... mitte nii mõnus.

Tegin pannkooke täna. Mõnus!!
Õnneks ei kordnund Soome pannkoogikatastroof, kus ma, tobuke üritasin 0% piimaga kooke küpsetada ja ei lõpuks tuli korralik pannkoogipudru. Siin on piimaga õnneks kõik korras. Sortimendi valik on ainult nii suur, et kuku pikali.

Saksa keelt oli raske mõista...mitte tore :(
Nii imelik, kui see ka pole, mõni päev saaks aru ja oskaks nagu rohkem rääkida. Teinekord on aga täitsa mõistmatu keel.

Päev oli vist tasakaalus..
:)  :)  :(  :(

Pedagoogiline praktika

Tunnen sügavalt kaasa ühele 10aastasele saksa lapsele, kes hakkab minu käest klaveriõpetust saama. Ehk me siiski leiame kuidagi ühise keele....

miljontegemist

Ma ei saa aru, kuidas mõni siinne erasmuslane võib väita, et on igav, sest netti veel toas pole ja terve päeva ei jaksa harjutada. Ok, mul on nett, aga ka ilma selleta oleks mul miljon tegemist. 

 - ka minul on vaja eriala harjutada, seda küll mitte igavusest. Nimelt pole need 1,5h pikkused järjestikused tunnid pole kuidagi niisama läbitavad. Professor tuleb ming juba 4 päeva pärast jälle kummitama

- saateklass ja kammer muidugi ka. Kammerida läheme homme tundi. Ega me veel lõpuni oma lugu ei oska, aga loodame, et saab ühest otsast juba tööle hakata. Proovid on siiani väga lõbusad olnud. 

- otsustasin ronida ka pedagoogilisse ainesse ja praktikat tahaks ka teha, aga siis peab vist ise mingi õpilase leidma ja teda saksa keeles õpetama... Ma pole selleks hetkel suuteline. Isegi loengu vormis pedagoogika on keeruline. Istud ja kuulad ja liigutad oma kõrvu palju tahes, ikka pead vähemalt pool ise juurde luuletama. Õnneks oli loengus ka käputäis aaslasi, nii et ma ei tundnud ennast liiga nigelasti. Peale loengut tegin ühe saksa tudengiga juttu ja jälle on üks uus tuttav juures, kellega sai kohvi joomas käidud. 

-siinsete eestlastega peab kohtuma. (See rohkem naljaga) Väga juhuslikult sain kokku tänaval ühe tüdrukuga, kes tuleb eestist ja ülla-ülla, elab täpselt korrus must kõrgemal!! Aga see pole veel kõik. Kujutage ette, et te olete peol, saksa sõbranna teeb juttu mingite teiste tudengitega ja mingi hetk küsitakse siis sinu käest : "Woher kommst du?" Sa vastad: "ich komme aus Estland, ich bin Estnisch". Siis on tavaliselt kaks varianti:

1. hüüatataks suurelt, et jaaa! ma olen seal käinud või jaa! mul on üks eesti/eestis õppinud sõber. Tunned teda? (Ülim variant oli see, kui avastasime, et mul ja saksalasel on ühine itaalia sõber : ) 

2. mõnikord jäädakse aga natukeseks ajas vaikseks ja liigutatakse halle ajurakke ning siis avastatakse, et ei teata täpselt kus see maa õieti asub. 

Kui suur oli aga minu üllatus, kui poiss, kellega oli just sulaselges saksa keeles juttu puhutud ja kes on puhas sakslane, vastas, et aaa ma räägin ka eesti keelt!!!!!!

Sellega pole lugu veel lõppenud. Tuli siis muidugi inimesega kokku saada ja uurida, et mis? kuidas? miks? Jalutasime linnas ringi ja lobisesime (eesti keeles!), kuni põrkasime kokku siinse eestlase K-ga ja jutu käigus selgus, et nad on naabrid!  Mu jutt on juba tõenäoliselt väga keeruline, aga kokkuvõtvalt peaks Weimaris olema praegu 4,5 eestlast (see pool oleks siis, eesti keelt kõnelev sakslane).

- Mida teeb Anni siis, kui näeb, et uue keelekursuseni on veel miljon päeva ja kuskil oleks vaja saksa keele praktikat? Ühendab tantsu ja saksa keele ning võtab osa vanaaegse tantsu projektist. Nädalavahetuseti on ainult saksakeelsed tunnid ja kui ma kõigest aru ei saa, siis ma näen. Pealegi sain sealt palju uusi tuttavaid ja sport tuleb ka alati kasuks. Kogu see krempel lõppeb aga oktoobri lõpus etenudsega, kus tatsume uhketes kostüümides vanamuusikaosakonna instrumentalistide saatel imeilusas goetheaegses hoones. 

-Sporti kavatsen ma siin aga ka edaspidi tegema hakata. Nimelt on siin võimalik võtta ülikoolis trenne. Iga trenn on kord nädalas ja semester maksab 5eurot. Sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta! Valisin endale kaks tantsulist asja. Loodan, et on normaalsed ja loodan, et mul on ikka jaksu seal käia. 

-Oma unarusse jäänud orelimängu kavatsen ka taas lõkkele puhuda. Vestlesin ühe inimesega, kes teab ühte inimest, kes teab palju oreleid. See oli kõik saksa keeles ja hmm...ma tegin nägu, et saan rohkem aru, kui ma tegelikult sain. Üldiselt on pole see oreli leidmine vist midagi nii keeruline ja pealegi kirjutasin ka veel ülikooli oreliõppejõududele. Eks paistab, mis sellest kõigest saab. 

-Siinsete sõpradega istume ka ikka paar korda nädalas maha. Väga äge traditsioon on meil kordamööda õhtusööke korraldada. Kahjuks tunudub, et nüüd on minu kord õhtusöök korraldada. See, et mul pole piisavalt taldrikuid ega kahvleid ei morjenda kindlasti kedagi, aga mida neile pakkuda? Mis oleks lihtne valmistada suuremale seltskonnale, aga samas midagi eestilikku ja huvitavat? Ma ei saa ju ka teha pastat nagu itallanna. Pealegi ei tuleks see üldse nii hea välja...

Ps: Imelik on eesti keelt rääkida ja kirjutada. Vahest teen nii naljakaid vigu, mõnikord ei taha kõik õiged sõnad meelde tulla :D   Selle vastu on aga ravim nimega Skype ; ) Helistage ja kuulete mu imelikku eesti keelt ja põnevamaid seiku siinsest elust (;

Sibulahullus

Teadke, et siin on ka nüüd kohutavalt kehv ilm, enam ei pea te kadedust tundma! Ei tahtnud täna ninagi toast välja pista, aga pidi. Nimelt ei saa ju maha magada seda suurepärast sibulaturgu, mis kogu väikse Weimari on enda alla hõivanud. Kujutage nüüd ette, et see idülliline linnake on täis igasuguseid müügikioske ja lavasid ja kooli ees on üles löödud kemps ja lossi kõrval karjuvad püünel rokk-ansamblid. Õnneks on mu ühikas sellest hullusest parasjagu kaugel, muidu oleks Zwiebelmarkt'i maha magamine ning üldse igasugune magamine täitsa võimatu. Sibulaturul on kena ajalugu. Sibulakasvatajad sõitsid kunagi sellel ajal Weimarisse, et kogu linnarahvas saaks endale talveks sibulaid varuda. Praegu on asi odavatest sibulatest kaugel. Millegipärast seostub mulle turg odavate hindadega, aga teps mitte pole see siin nii. Sibulaid võid siin manustada igatmoodi - igasuguseid sibulakooke on ja lilledega kaunistatud vanikuid ja punutud sibulapatse eri värvi sibulatega ja sibulanukusid jne..Lisaks on veel ülejäänud kõikvõimalikud laadakaubad. Ning muidugi õlu ja pidu ja muusika. Kehv ilm sakslasi ei takista. Isegi kõik koolimajad pandi selleks puhuks kinni. Ei mingit harjutamist nädalavahetusel. Piduuu!!!!

Algas kool

Kus need inimesed siin küll harjutavad???? Mitte ühtegi klassi pole ju vaba!!
Täna olid mu esimesed tunnid: noodistlugemine ja eriala.
Minu eriala professor on Balazs Szokolay. Vaadake ise, kes ta on: http://www.szokolaybalazs.com/
Kõik on uus ja põnev ja huvitav, aga see klassi probleem teeb murelikuks. Eriala tunnid on 1,5h pikad ja kuna õppejõud käib 2 korda kuus, siis pean juba ülehomme uuesti tundi minema. Ülehomme on ka trioga   kokkumäng ja mul pole veel lõpuni lugu vaadanudki! (Seda mängime http://www.youtube.com/watch?v=pw3G0EdnkT0  )  Homme pean mingi kavalusega endale kindlasti klaveri leidma!!!!
Saate klass on mul siin ka. Hiinlannast sopraniga, kes inglise keelt ei räägi, hakkame Schönbergi op 2 mängima. Midagi pedagoogilist peaks ka olema, aga veel ei tea täpselt.
Täna on terve päeva selline "oehh" tunne. Aega nagu oleks harjutada, aga kõik ruumid on täis. Siis saad ruumi ja varsti tuleb õppejõud sisse. Klasside jagamise süsteem on siin ka täitsa paigast ära. Ma pole veel kõigele pihta saanud, aga igaljuhul on siin nihverdamisruumi palju ning alati on ka võimalus minna harjutama kell 7, siis saab vähemalt 2 normaalset tundi mängida. Lisaks kuulsin ka, et ühes majas on võimalik terve öö läbi mängida. Pean veel täpsemalt uurima (;

Naaber

Mul on ametlikult maailma kõige parem naaber!!!!  Ok, me tutvusime 3 tunni eest, aga......

1. Ta pole aaslane
2. Ta tundub olevat korralik tüdruk
3. Ta on pärit Saksamaalt ja räägib seega saksa keelt
4. Ta räägib ka inglise keelt väga hästi
5. Käisime juba koos kontserdil ja ta ikka veel tundub tore  (:

Elu on täna ilus, aga homme on koolis avalöök...

Intensiivsus

Täna lõppes kolm nädalat kestnud intensiivseimast intensiivsem saksa keele kursus. Iga hommik (E-R muidugi, nädalavahetusel need sakslased ju kunagi ei tööta, Pühapäev on eriline katastroof) pidi ennast Frau B tundi vedama ja seal kolm tundi rügama. Mõnikord alustas ta tundi kohe pommiga: Was haben wir gestern gemacht? (Mis me eile tegime?). Vaeseke, kes selle ohvriks langes ja pidi hakkama rääkima, et õppisime sõnu koos artliktega ja genitivi ja akusativi ja konjuktiv zwei´d ja siis ole teemaks veel järgmisel nädalal Weimaris tulev sibulaturg, kuhu sõidab kokku 300 000 külastajat (ma ei eksinud nullidega.Weimaris on elanikke ainult 65000....läheb kitsaks vist :D ). Õhtuti koos grupikaaslastega kodutöid tehes sai tihti õpetaja hääletooni ja kilde järgi tehtud - Achtung - schon und schön! Seda achtungit venitas ta oma madala häälega nagu oleks see elu tähtsaim küsimus. Kui sa suutsid eksida mõne olulise artikliga, nt der Mittwochi asemel öelda DIE Mittwoch, siis sirutas õpetaja käe ja ütles fünf oiro (ehk siis viis eurot. Imelik, et sakslased ei ütle euro vaid oiro. Kirjapilt on ikka euro).
Kursusekaaslased olid eriti vahvad. Hiinlased olid arvukas ülekaalus. Minu üllatuseks oskasid nad päris head saksa keelt,    aga mitte rääkida :D  Nad lihtsalt ei suuda neid sõnu hääldada. Piinlik oli alati grupitööd tehes neilt miljon korda küsida Wie bitte? Kuidas palun? Kirjutamises on nad aga meistrid. Itaallased on ka naljakad. Nad räägiavad kõiki keeli nii suure itaalia aktsendiga, et hoobilt ei saagi aru, kas see oli inglise, saksa või itaalia keel milles ta sind kõnetas :D Meie britt naeris alati nii kõva häälega üle kogu klassi, et kõik võppusid kaasa. Belglane viskas vahest nalja ja ega hispaanlasedki alla jäänud. Ühesõnaga keelekursus oli igapäevane kvaliteetaeg! (:  
Täna tegime placement testi ja oktoobrist hakkab loodetavasti kord nädalas sama lõbus tund olema (:

Stiil

Meil on siin üks selline armas raamatukogu. Sobib nii hästi mu blogi kujundusega kokku, et lihtsalt pidin teile näitama!

Ra-ta-taaa ja ta-ta-taa Anni sõidab rattaga

Siinses linnas liikumiseks üks hädavajalikeim atribuut on muidugi DAS Fahrrad  ehk siis jalgrattas. Miks ma selle das´i nii suurelt kirjutasin? Lihtsalt elasin ennast natuke välja. Nimelt oli keelekursusel täna n-ö väike kontrolltöö (hindeid muiugi ei panda ja keegi ei kritiseeri, aga ikka...). See oli artiklite peal! Lihtsalt jube! Milleks neid vaja on? Mina küll aru ei saa... 

Niisiis jäin ma pooleli das Fahrradi juurde. Minu Radikene on tegelt päris äge. Vahest jääb küll süda seisma, kui ta peale käigu vahetust teeb sellist häält, et hakkab kohe surema. Tuleb lihtsalt õiged nõksud selgeks saada. Näiteks, et kui tahad teise käiguga sõitma hakata, siis tuleb enne 2. üle minna ja 3. panna ja siis vahetada veelkord n-ö ülevalt allapoole. Nii lihtne see ongi!! :D Olen lõpuks siin maal olles aru saanud, et käigud on rattal ikka äärmiselt vajalikud asjad. Nimelt on mu ühikas küllaltki suure (Eesti mõistes) mäe otsas. Hommikuti on muidugi eriti mõnus seal alla tuhiseda, endal silmad tuulest märjad. Õhtul on märg muidugi kogu keha, sest energiakulu on päris korralik. Veel üks elutarkus - ärge te jumala eest ratta seljast poole mäe pealt maha tulge!! Eks ürita pärast seda veel edasi ratta selga saada. Päris juba on mõista, et oioi, ma vist liigun veidi vales suunas :D Ma pole muidugi porfirattur ka. Mõnikord tekitan liikluses päris ohtlikke situatsioone. Eriti hommikuti, kui kl 9 peab keeletunnis olema ja hoolimata kiirest mäestlaskumisest ma taaskord väheke liiga täpselt tundi jõuan :P  Rattateedega on siin muidgi lood päris hästi. Halb on see, et siin on aga ka rattavabu piirkondi. Vanalinnas näiteks ei tohi rattaga mõnel platsil (igasuguseid platse on siin pagana palju muide) sõita, muidu võib 20-30 euri trahvi saada.... Autod ja bussijuhid on aga ratastega nii harjunud. Keegi ei kima sust mööda ega näita keskmist sõrme, nagu ma usun, et Eestis tehtaks, kui sa autotee peal oma rattatempos sõidad. Isegi bussid sõidavad ratturi taga, kui see neil ees on. Valgusfoorid on siin aga eriti pikkade juhtmetega!! Vahest on tunne, et nad katki läinud või punane on lihtsalt nende lemmikvärv... 

Kuigi linn on äärmiselt mitte kriminaalne (räägitakse küll, et kuskil elab mõni skinhead), pidavat rattad siin kuum kaup olema. Seetõttu on eranditult kõik rattad alati lukustatud paksu ketiga. Kuulsin ka juttu, et ükskord oli minu ühika eest terve rattaresti täis rattaid veoautosse tõestetud :D  Sellest ajast alates hoian oma nunnukest maja taga ja mõtlen juba pikemat aega, et peaks oma kõige odavama rattaluku välja vahetama. 

Tuhisen edasi!!

Supp

Hetkeseisuga on mul siin tuttavaid eestist, saksamaalt, soomest, hiinast, koreast, inglismaalt, ameerikast, serbiast, hispaaniast, itaaliast, ukrainast, poolast, tšillist, guatemalast, horvaatiast, belgiast, venetsueelast ja bulgaariast.  Selline supp siis!! Põnev!

Üks väike r

Minu Mamma kasutas väljendit virtsahvti pidama. Saksakeelne vaste oleks wirtschaft tähendusega majandus. Samuti on sakslaste sõna lärm sama mis lärm. Hääldus on ainult lerm. Leidub kindlasti veel tuhandeid sõnu, millel saksa juured. Seega usun, et mu arvamus, et saksa keele hääldusega ei tohiks ühel eestlasel väga suuri probleeme olla, ei olnud kuigi põhjendamatu. Ühe tähega on aga siin suur peavalu. Nimelt täht R. Ma lihtsalt ei oska seda kurgu rrrrr´i teha! (Ja ärge te jumala eest üritage saksa keelt rääkida suu täis. rrrr ja kõik toit lendab naabrile näkku. hihiii ) Kõige lihtsam lahendus on see rr vist lihtsalt sõnast välja jätta ja kõik saavad suurepäraselt aru. Lisaks veel selle tähe hääldusele, kirjutatakse see siin ka teist moodi. Kasutatakse sellist kirjapilti nagu sellel šriftil (muideks ka saksa sõna) siin r. Mina kirjutan ikka seda koolis õpitud paunaga varianti, aga tundub, et pean ümber õppima, muidu ei saa keegi aru...


PS: Siin on reaalne võimalus kastaniga vastu pead saada, sest neid rabiseb nagu õunu teeäärsetelt puudelt maha!

Minu Weimari kodu

Mis tuleb teil esimesena silmeette sõna "ühikas" peale? Mina aju genereerib postreid täis pidevalt natuke sassis toa, kus elab vähemalt kaks inimest. Vb tuleb see mu keskaaegsest kogemusest, aga Weimari ühikaga see kohe teps mitte ei klapi.  Nimelt on mul siin suur tuba. Ma pakuks, et kuskil 13-15m² ja ma ei pea seda õnneks ühegi pilu ega muu loomaga jagama. Isegi hüppavaid ämblikke siin pole, kuigi juttude järgi peaksid need selles linnas elama. Ämblike asemel on siin kõledad valged seinad, Wc koos duššiga ja köök, mida pean jagama vaid veel ühe toaga, kus elab ka üks inimene. Kuna see inimene veedab tõenäoliselt veel oma suvevaheaga (jah, kool pole veel alanud), siis on see  puhas luksus.  Selle fäänsi elukoha ainus miinus on see, et siin pole kellegagi suhelda!!! Päris nii ei saa tegelikult öelda. Tegemist on pärsi suure kahest majast koosneva kortermajaga ja paljud uustulijad ja erasmuslased on siin ulualust leidnud. Sakslaseid tuleb aga tikutulega taga otsida, sest fuajees olev postkastide rodu paljastab elanike nimed. Julgelt võib öelda, et kollaseid tsugrimugri nimesid on siin üle 60% + siis veel kõik Jovannid ja Hoseed. Eripäraseks teeb elukoha veel see, et siin on harjutusklassid koos mega halbade pianiinodega ja kui üritad isegi pianos mängida, siis üürgab ikka kogu maja. Kõige "toredam" on see, et minu tuba on täpselt nende klasside kõrval!!! Muusikast siin juba puudus ei tule... Õnneks on harjutusaeg piiratud -  peale 20.00 ja pühapäeviti saab oma kõrvu puhata. Hoolimata nendest vapustavatest helidest selgus, et seda poolt majast, kus mina elan kutsutakse uueks. Vahe seisneb selles, et kööki ja dušši peab jagama 2 mitte 6 inimesega, ilusam, puhtam ja kodusem on siin ka. Hirmuga kardan oma tulevast n-ö korterinaabrit. Kujutage ette, kui variant üks: iga õhtu on siin pidu; variant kaks: köök on pidevalt kollast löga ja nuudleid täis.

Nii ma siis elan siin ilusas ja õnneks veel löga ning nuudliteta ühikas.

Saksa keel

Aga minu lemmiks+na saksa keeles on "Umarmung".
Kohe näha ju, et käisin täna oma esimeses intensiivses saksa keele tunnis ja miskit aru ei saanud.

Sakslane Anni

Olen vahepeal sakslaseks saanud. See protsess pole siin sugugi nii lihtne:
1. K+ige hädavajalikum on inimesel siin muidugi aadress, st MIETVERTRAG (üürileping). Ilma selleta ei saa praktiliselt midagi teha. Minul läks +nneks küllaltki hästi. Pidi minema ühe Frau ukse taha ja natuke aega imestama, et ju siis siinsed inimesed inglise keelt kohe üldse räägi, ise natuke susisevat keelt purssima ning eluvajalik Mietvertrag oligi käes. Niisiis oli järgmine katsumus oma ühikas üles leida ja kuskilt v+tmed saada. Peale arusaamatute saksakeelsete dokumentide allkirjastamist ja s+na "internet" peale tugevalt noogutades juhataski ühikaonu mind järjekordseid pabereid kätte surudes mu uude tuppa. Mul on nüüd siin kodu!!
2. Järgmisena oli käsk minna panka. Ühika Frau andis mulle mingi lehe ja seletas, et pean selle pangas laskma ära täita, et üür hakkaks otse mu kontolt maha minema. Astusin siis Postbank´i sisse ja leti taga seisab umbes 6-7 teenindajat (see on vist ühtlasi ka postkontor). Astusin vaba teenindaja juurde ja küsisin, et kas ta räägib inglise keelt. "Nein". Siis viipas aga näpuga, et jah, meil on küll üks, kes inglise keelt natuke räägib. Suundusin tema juurde ja peale pikka seletamist saingi oma paberi täidetud ja isegi konto. Anti muidugi veel mitu portsu pabereid ja mingit kirja taheti veel ülikoolist saada. K+igele lisaks seletas neiu, et mu pangakaart tuleb postiga ja paar päeva hiljem tuleb ka PIN kood postkasti. Veidi veider?!? M+ne päeva pärast tuligi siis mingi kood ja veel natuke hiljem suuuuur ümbrik. Selles oli terve posu igasuguseid ankeete ja pabereid ja ümbrikuid ja k+ige muu kraami seas, mida ma t+enäoliselt kunagi ei kasuta, ka minu pangakaart. Nüüd jääb veel nuputada ainult kuidas see saksa pangakaart ka toimib. Küll ma selle ka varsti välja uurin (:
3. Igale inimesele k+ige hädavajalikum suhtlusvahend (peale interneti) on telefon. Uurisin siinseid k+neminuti hindasid. 0,15 senti igasse v+rku oleks üks odavamaid lepingulisi pakette olnud. Eestis maksin ma  vist 5 senti ja v+rgusisesed k+ned olid tasuta... Otsustasin Lidlist (odav toidupood, a la Säästumarket) k+nekaardi osta. Peale paki avamist nägin ma muidugi jälle mingisuguseid ankeete, kuid +nneks sai k+ike seda lahendada ka internetis. L+puks tundus see isegi lihtne.
4. Et l+plikult inimeseks saada läheb (vähemalt eesti inimesele) vaja internetti. Ühikaonu oli mulle internetiavaldused koos v+tmetega juba kätte andnud ja kui ma olin suutnud sinna kirjutada netipistiku pealt numbrid, oma arvuti mingi keerulise koodi (ekstra tuli naljakad tähekombinatsioonid arvuti käsklustesse kirjutada) ja enda k+ik kontaktid andsingi ma selle vajalikule tädile. Internet peaks saabuma kolma- v+i neljapäeval. Ostsin endale täna ka netikaabli, et interneti saabmuisest ikka aimu saada.
5. Siis tuli veel käia haigekassas oma ravikindlustsut kontrollimas ja mingi paber kooli sealt saada. Linnavalitsuses tuli käia ennast elanikuna kirja panemas. V+ib-olla on mul juba midagi meelest ära läinud. Nagu aru on saada, igasuguseid pabereid voolas siit igast uksest ja aknast nii sisse kui välja ja kohalikud ütlesid, ma olen t+esti tubli, et k+ik selle ühe nädala jooksul suutsin ära teha :)

Hüvasti Tallinn

Täna oli pakkimise ja inventuuri päev. Kõik eluvajalik sai loodetavasti kaasa pakitud. Mitteeluvajalik sai sorteeritud ja kappidesse või prügikasti pandud. Olenes vajaminematuse määrast ja kulumise astmest.

Ei raatsigi magama minna.