3 miljonit inimest ühes linnas võttis ikka ühe väikese Eesti elaniku jalad värisema. Tegelikult ei olnudki asi üldse kohutav. Kõik oli lihtsalt natuke väga palju suurem ja kõike oli rohkem. Nagu näha, ma inimeste massi ära ei kadunud. Ühistransport toimis super hästi - metrood ja kahekordsed bussid.
Käisime Berliini filharmoonias ekskursioonil ja Pergamoni muuseumis. Ülejäänud aeg oli endal vabalt kujundad. Külastasime veel ühte muuseumi ning seisime Berliini filharmoonia seisukohtade piletite saamise eesmärgil suures sabas ja pileteid ikka ei saanud. Seejärel otsustasime külastada natuke alternatiivsemaid kohti. Hängisime türgi linnaosas koos meie hispaanlastega. Kaos! Keegi laulab, keegi on kadunud. Lõputu ootamine keset linnadžunglit. Isegi ühte gei-baari sattusime :D Kõik poisid põgenesid kohe, kui sellest aru said :D Lõbus oli. Lõpuks olime juba kell 00 nii väsinud, et algne mõte tantsima minne kujunes hostelisse minekuks.
Usute te või mitte, isegi Berliinis on kõik poed pühapäeval kinni!! Ma ei uskunud, aga nii see on. Sai niisama linnas ringi jalutatud: Brandeburgi väravad, tv-torn, parlamendi hoone, hiiglasilik rongijaam (naer tuleb peale mõeldes Balti jaamale).
Weimarisse sõidul õppisin ära numbrid kõikides bussis esindatud keelerühmades (:
No comments:
Post a Comment