Kuumus

Peale püha Johannesepäevast vihmasadu ja jahedust on õige suvi siia kohale jõudnud. Eile oli hommikul juba napilt alla 30 kraadi. Hispaanialased kilkavad, põhjamaalased tahaksid ainult varjus olla.
Minu nädalavahetuse õhtud mööduvad tööl. VW bossi sünnipäeva pidu 180 inimesega ja täna kellegi pulmad. Mis te arvate, millise oskuse ma eile VW-s omandasin?  Vihjeks kuumus ja valdavalt ärikatest mehed... Aga otse loomulikult vaadiõlle laskmise oskused. Pole see lihtne midagi - kallamise kiirus, klaasi kalle, vahu konsistents jne.

Jalgpallis kaotasime!!! Jeeeee!!! :D või oihhh...böö tähendab. Sakslastele tuli ikka kaasa tunda ja neid natuke toetada. Nad olid kõik nii hingega asja juures. Aga läbi on see trall nüüd õnneks :)

Meil hakkab ka nüüd muideks sess! Järgmine nädala mängin kahel eksamil ja kirjutan kolmanda. Trallalalaaaa. Tahaks randa hoopis, aga kuna siin seda nagunii ei ole, siis pistan senikaua hea ilma purki ja võtan eestis välja ;)

19 päeva veel!

Päevakorras on jalgpall

Ma arvan, et täna oli see päev, kui vaatasin oma elu esimese jalgpallimängu otsast lõpuni ära. Uhhh... Ja pidin ma siis just selle Portugal-Hispaania mängu valima?!!! Ma polnud kunagi enne kuulnud, et peale õige aja lõppu antakse neile veel tervelt 30 lisa minutit. Ma polnud kunagi enne isegi mõelnud selle peale, mis võiks juhtuda, kui kumbki meeskond on nii "saamatu", et ei suuda ühtegi väravat nende 120 minuti jooksul lüüa. Aga nüüd ma siis tean... Tean ka juba palju muud: eelnevaid mänguseise ja põnevamaid seike, kes on kellega mänginud ja kui pikaks see mäng kujunes, millised on intriigid ja kuidas treenerid välja näevad. Nimetage seda integreerumiseks või milleks tahate, aga see jalka hullustus hakkab ju siin lausa õhust külge. Ja homme, HOMME on see päev, kus Saksama, SAKSAMAA mängib...Kelle vastu? Kas te siis une pealt juba ei tea? Kas te siis ei tea ka seda, et nad pole juba miljon aastat ühetegi mängu Itaalia vastu kaotanud ja nüüd ootavat imet? Kas te siis ei tea, et see kogu saksamaa läheb puhta segaseks, kui neil (meil) õnnestub Hispaania vastu EM võita? Ohh seda lusti ja lillepidu ja kaasa elamist ja jalkast rääkimist  ja rääkimist ja ennustamist ja poodisid täis saksa lippudega ja autosid kolla-musta-punastes toonides ja hõiskavaid inimesi ja uhhh....saaks see juba kord läbi...

Läänerindel muutusteta

EEEEEEsti!!!!

Kelnerinna seiklused jätkuvad. Kõike huvitavat kirja ei jõua panna, aga mõne lausega.

Tegin cateringi ja tuvastan, et 300 inimese seas on 3 eestlast. (Tegemist oli mööblimessiga). Kuna parajasti on kohvi tellimuste aeg, siis küsin möödaminnes ka neilt, siis eesti keeles, kas neil kohvi soovi on. Blond naine (kaugelt muideks juba eestlase nägu) vastab julgelt, et jah. Võtan tellimuse ja toon kohvi lauda. Ütlen kenasti "palun, teie kohvi", aga ei mingit reaktsiooni. Et siis ikka mingisugust tagasisidet saada küsin veel igaksjuhuks, et kas võin tühjad klaasid laualt juba ära koristada. Äkitslet vaatab naine mind kui imelooma ja küsib veel üle, kas ma ikka seda tõesti eesti keeles ütlesin. Eestlannal olevat lausa kananahk kätele tulnud, kui kuulis, et ma eestlane olen ja niimoodi kodust kaugel õpin ja natuke ka juba töötan. Väga armas oli rahvuskaaslasi näha ja nendega ka järgneval päeval natuke juttu rääkida.
Arvata võib, et koduigatsus tuli....

Tuli vastu kass...

....ja mina ütlesin saksa keeles: Gehe doch schon raus! Komm nicht rein! Peale seda kassi ühika trepikojast välja ajamist vallandusid mu pea mõtted. Miks ma selle kassiga saksa keeles rääkisin? Loogiline, saksa kass mõistab ehk saksa keelt paremini. Aga mis keeles ma siis ise mõtlen? Jõudsin järeldusele, et mul on tegelikult täitsa ükskõik, mis keeles need mõtted mu peas liiguvad. Tõenäoliselt ei tõlgi ma enam ühes keeles peetud vestluseid teise, vaid arutlen oma peakeses siis kas saksa, inglise või eesti keeles. Raske on natuke uskuda, et ma unenägudes ka mõnda teist keelt peale eesti keele kasutan, aga mine sa tea...

TÄNA ON VIIMANE ÕHTU TÖÖL!!! 

Igatsen Eestit . . . . . .

Kelnerinna igav elu

Tööl on muutunud juba nati rutiiniks. Kuna nüüd pole mul siin nii palju enam koolis asju taha vaja, siis olen lasknud ennast graafikusse panna nii palju, kui neil mind vaja läheb. See tähendas siis, et tänase seisuga olen 4 päeva järjest õhtuti tööl olnud, ning ka homme ootavad mind peeglitelgi säravad seinad.
6 nädalat on juba seal telgis ringi joostud ja tõenäoliselt olen ma poleerinud juba igat sealset klaasi. Neid lüüakse nimelt igal õhtul käsitsi läikima. Ma olen vedanud laudadesse tõenäoliselt kõik neid tuhandeid taldrikuid ja siis laudadelt jälle selle kõik ära. Ma olen õppinud ära saksakeelsed sõnad: pühkima, hari ja kühvel, määrdunud, must, ära viskama, pesema, kuivatama, poleerima ja palju palju muud. Olen tulnud välja minu jaoks keerulistest olukordadest. Kas teil soolapulki ka on, küsis klient. Salzstangen?!??? Jaa, nüüd ma tean, et need on soolapulgad, aga ka siis sai kenasti naeratatud ja öeldud, et ma kohe küsin. Ise mõtlesin, et mis asi see soolane stange siis ka olla võiks...
Veel üks jalgpalli hõnguline nädal ja telk pakitaksegi kokku. Miks jalgpalli hõnguline? Kas te siis ei teagi??? Mingi jalgpalli MM või OM või EM või ma midagi igaljuhul on käimas ning sakslased on hullumas. Töötajad vaatavad pauside ajal ja salaja ka tööpostil olles jooksva mängu tulemusi. Kontserdi külastajad nihelevad toolidel ja küsivad meilt mängu seisu. Mina aga ütleks selle peale saksa keeles, et mul on jalgpallist völlig egal (täiseti ükskõik). Kuidas sellest hullusest aga ringiga mööda minna, seda ma ei tea...

Täna oli meil tööjuures selline esineja. Mina sellest saksa huumorist veel aru ei saa, aga 450 inimest nautisid  sellist asja: http://www.youtube.com/watch?v=lDJgtemS9MA

Hmmm

Järjekorras kümnes. Kohti seitse.
Kas peaks lootma aasialaste keeleoskamatuse peale v6i pakkima hakkama....? Selles on küsimus

Mõtted mujale ehk rattamatk iseendaga

Muusikakooli Schul Forta avatud uste päev

Lisaks imeilusatele endistele kloostrihoonetel kus lastel tunnid toimubad, on loodus lihtsalt mega kaunis! 

Tõenäoliselt vilistlased. Näide saksa memmedest.

Pojengid on siin ka täpselt samasugused nagu Eestis

Piilusin kohalikku festivali

Kuidagi teevad nad selles majas veest soola

Rattatee

Peaaegu üleval

kõll-kõll mina veeren siin!

Rudelsburg. Tõlkes Pakikindlus

Alla mäge!!!

Ja jälle mäest üles lossikeseni

kanuulaagri laevuke

Õitsenud raps ja moonid lehmade taustal

Veinikülakese hobused

Viinamarjade taustal, nõgeste vahelt piilumas proua lehm

Ootus

Ja kui ma arvasin, et harjutusperioodil oli pinge juba piisavalt suureks keritud, siis eksisin rängalt. Üle 70 inimese oli eksamisooritajate nimekirjas. Seda ainult klaveri erialale ja ainult magistriõppesse. Mõlgutasin, et palju meil siin praegu magistris klõbistajaid on... 5 ehk.... Võib-olla võetakse sellel aastal rohkem...? Ei tea.
Neljapäeval kell 15 oli minu 22 inimesest koosneva grupi kogunemine. Kohal oli õnneks ainult 13, 4 neist ainult eurooplased. Stardipositsioon tundus hea. Selgus, et mängimine toimub kahes voorus. Esiteks etüüd ja polüfoonia ning seejärel mängivad edasipääsenud ülejäänud kava.

Ootus

 Oh, kui suureks see pinge kasvas, kui õppejõud pärast esimest ringi nimekirjaga välja tuli. 5 pääses edasi. Vaikus, nimede uuesti kontrollimine, kurbus, mõni pisar ja palju ohkeid. Mina pääsesin edasi!
Siis selgub aga tõsiasi, et professorite aeg on lõpukorral ja  kuulata saavad nad sellel päeval veel ainult 3-4 mängijat. Sedagi muidugi teoseid pidevalt katkestades. Kuna mind juba teati, siis öeldi mulle praktiliselt otse, et kuna ma siin elan, siis pean järgmisel päeval mängima. 8.30!!! Mina olin aga ennast juba tollel päeval pooleks närveerinud, kuna teises voorus pidin veel kammermuusikat mängima ja tšellist sooritas täpselt samal ajal ka sisseastumiseksamit. Viiulimängija oli juba 2 tundi oodanud. Veel üks magamata öö, veel üks viletsa isuga hommikusöök ja mängimine kellaajal, mil mu aju veel tavaliselt magab. Polnud aga miskit teha...

Ootus

Nii ma siis käisin täna laval ja sooritasin oma kammeransambli suunalise magistri sisseastumiseksami teise vooru. Kõigepealt mängisime triot, kus nad meil iga osa algust kuulda tahtsid ning seejärel piinasid nad mind veel Mendelssohni Fantaasia mängimisega. Solo tükis libastusin ma ühes kohas ja kaotasin korra järje. Hoolimata minu meelest väga heast kammeransambli mängust, saigi see ühes kohas mõne noodi mängimata jätmine ja kuuldavalt järgmisele fraasile hüppamine tõenäoliselt mulle saatuslikuks. Käisin ise ka täna teiste eksamit kuulamas ja tase oli ikka väga kõrge! Loodame siiski parimat, sest mu õppejõud ütles, et olen ootusnimekirjas ja ehk on mul siiski veel võimalus...ehk...ehk.

Ootus