Ja kui ma arvasin, et harjutusperioodil oli pinge juba piisavalt suureks keritud, siis eksisin rängalt. Üle 70 inimese oli eksamisooritajate nimekirjas. Seda ainult klaveri erialale ja ainult magistriõppesse. Mõlgutasin, et palju meil siin praegu magistris klõbistajaid on... 5 ehk.... Võib-olla võetakse sellel aastal rohkem...? Ei tea.
Neljapäeval kell 15 oli minu 22 inimesest koosneva grupi kogunemine. Kohal oli õnneks ainult 13, 4 neist ainult eurooplased. Stardipositsioon tundus hea. Selgus, et mängimine toimub kahes voorus. Esiteks etüüd ja polüfoonia ning seejärel mängivad edasipääsenud ülejäänud kava.
Ootus
Oh, kui suureks see pinge kasvas, kui õppejõud pärast esimest ringi nimekirjaga välja tuli. 5 pääses edasi. Vaikus, nimede uuesti kontrollimine, kurbus, mõni pisar ja palju ohkeid. Mina pääsesin edasi!
Siis selgub aga tõsiasi, et professorite aeg on lõpukorral ja kuulata saavad nad sellel päeval veel ainult 3-4 mängijat. Sedagi muidugi teoseid pidevalt katkestades. Kuna mind juba teati, siis öeldi mulle praktiliselt otse, et kuna ma siin elan, siis pean järgmisel päeval mängima. 8.30!!! Mina olin aga ennast juba tollel päeval pooleks närveerinud, kuna teises voorus pidin veel kammermuusikat mängima ja tšellist sooritas täpselt samal ajal ka sisseastumiseksamit. Viiulimängija oli juba 2 tundi oodanud. Veel üks magamata öö, veel üks viletsa isuga hommikusöök ja mängimine kellaajal, mil mu aju veel tavaliselt magab. Polnud aga miskit teha...
Ootus
Nii ma siis käisin täna laval ja sooritasin oma kammeransambli suunalise magistri sisseastumiseksami teise vooru. Kõigepealt mängisime triot, kus nad meil iga osa algust kuulda tahtsid ning seejärel piinasid nad mind veel Mendelssohni Fantaasia mängimisega. Solo tükis libastusin ma ühes kohas ja kaotasin korra järje. Hoolimata minu meelest väga heast kammeransambli mängust, saigi see ühes kohas mõne noodi mängimata jätmine ja kuuldavalt järgmisele fraasile hüppamine tõenäoliselt mulle saatuslikuks. Käisin ise ka täna teiste eksamit kuulamas ja tase oli ikka väga kõrge! Loodame siiski parimat, sest mu õppejõud ütles, et olen ootusnimekirjas ja ehk on mul siiski veel võimalus...ehk...ehk.
Ootus
Või aasta pärast uuest...
ReplyDeletePaps
...
ReplyDelete