EEEEEEsti!!!!

Kelnerinna seiklused jätkuvad. Kõike huvitavat kirja ei jõua panna, aga mõne lausega.

Tegin cateringi ja tuvastan, et 300 inimese seas on 3 eestlast. (Tegemist oli mööblimessiga). Kuna parajasti on kohvi tellimuste aeg, siis küsin möödaminnes ka neilt, siis eesti keeles, kas neil kohvi soovi on. Blond naine (kaugelt muideks juba eestlase nägu) vastab julgelt, et jah. Võtan tellimuse ja toon kohvi lauda. Ütlen kenasti "palun, teie kohvi", aga ei mingit reaktsiooni. Et siis ikka mingisugust tagasisidet saada küsin veel igaksjuhuks, et kas võin tühjad klaasid laualt juba ära koristada. Äkitslet vaatab naine mind kui imelooma ja küsib veel üle, kas ma ikka seda tõesti eesti keeles ütlesin. Eestlannal olevat lausa kananahk kätele tulnud, kui kuulis, et ma eestlane olen ja niimoodi kodust kaugel õpin ja natuke ka juba töötan. Väga armas oli rahvuskaaslasi näha ja nendega ka järgneval päeval natuke juttu rääkida.
Arvata võib, et koduigatsus tuli....