Päevakorras on jalgpall

Ma arvan, et täna oli see päev, kui vaatasin oma elu esimese jalgpallimängu otsast lõpuni ära. Uhhh... Ja pidin ma siis just selle Portugal-Hispaania mängu valima?!!! Ma polnud kunagi enne kuulnud, et peale õige aja lõppu antakse neile veel tervelt 30 lisa minutit. Ma polnud kunagi enne isegi mõelnud selle peale, mis võiks juhtuda, kui kumbki meeskond on nii "saamatu", et ei suuda ühtegi väravat nende 120 minuti jooksul lüüa. Aga nüüd ma siis tean... Tean ka juba palju muud: eelnevaid mänguseise ja põnevamaid seike, kes on kellega mänginud ja kui pikaks see mäng kujunes, millised on intriigid ja kuidas treenerid välja näevad. Nimetage seda integreerumiseks või milleks tahate, aga see jalka hullustus hakkab ju siin lausa õhust külge. Ja homme, HOMME on see päev, kus Saksama, SAKSAMAA mängib...Kelle vastu? Kas te siis une pealt juba ei tea? Kas te siis ei tea ka seda, et nad pole juba miljon aastat ühetegi mängu Itaalia vastu kaotanud ja nüüd ootavat imet? Kas te siis ei tea, et see kogu saksamaa läheb puhta segaseks, kui neil (meil) õnnestub Hispaania vastu EM võita? Ohh seda lusti ja lillepidu ja kaasa elamist ja jalkast rääkimist  ja rääkimist ja ennustamist ja poodisid täis saksa lippudega ja autosid kolla-musta-punastes toonides ja hõiskavaid inimesi ja uhhh....saaks see juba kord läbi...