Hea asi on see, et mul on maailma kõige armsam pedagoogilise praktika õpilane!!! Ma muidugi muretsesin ennast peaaegu haigeks enne esimest tundi. Saksa keeles üritada midagi 10aastasele selgeks teha võib olla ikka paras väljakutse. Pealegi pidi ema ka esimest tundi vaatama tulema, mine sa neidki tea... Õnneks oli asi multiaktiivsest lapsest ja nõiaellast emast väga kaugel. Nad olid lihtsalt nii toredad!!! Hõikasime lapsega klaveri sisse ja kuulasime keeltelt tulevat kaja ning tegime kõiki teisi esimese tunni trikke. Nii tore oli. Laps on veel andekas ka. Viisi peab täitsa vabalt ja käsi polnud ei makaron ega traathari. Mida saab veel tahta? (:
Sellel nädalal olid esimesed ülikooli sporditunnid. Esmaspäeval käisin Jumpstyle´is. Ootasin midagi päris jubedat, sest peale selle valimis sain alles teada, et see mingi naljakas träänsmuusika saatel hüppamine on. (Kes pole varem näinud: http://www.youtube.com/watch?v=2avgPfJkLbA ) Tegelikult oli täitsa normaalne. Korralikult väsitas ja võib-olla tuleb orelimängus ka kasuks. Hea tundega läksin kolmapäeval teise trenni - tantsu variatsioonid. Mis saab selles hullu olla? Oleks pidanud, aga enne endale meelde tuletama, et ma pole kunagi üheski "normaalses" (pop-) tantsutunnis käinud. See oli nii keeruline!!! Igasugune käte ja jalgadega vehkimine, ootamatud kummardused, puusanõksud, seksikad liigutused, peaga vehkmine jne... :D Pidin ma just sellel päeval oma eesnimega särgi selga panema?!?!!
No comments:
Post a Comment