Intensiivsus

Täna lõppes kolm nädalat kestnud intensiivseimast intensiivsem saksa keele kursus. Iga hommik (E-R muidugi, nädalavahetusel need sakslased ju kunagi ei tööta, Pühapäev on eriline katastroof) pidi ennast Frau B tundi vedama ja seal kolm tundi rügama. Mõnikord alustas ta tundi kohe pommiga: Was haben wir gestern gemacht? (Mis me eile tegime?). Vaeseke, kes selle ohvriks langes ja pidi hakkama rääkima, et õppisime sõnu koos artliktega ja genitivi ja akusativi ja konjuktiv zwei´d ja siis ole teemaks veel järgmisel nädalal Weimaris tulev sibulaturg, kuhu sõidab kokku 300 000 külastajat (ma ei eksinud nullidega.Weimaris on elanikke ainult 65000....läheb kitsaks vist :D ). Õhtuti koos grupikaaslastega kodutöid tehes sai tihti õpetaja hääletooni ja kilde järgi tehtud - Achtung - schon und schön! Seda achtungit venitas ta oma madala häälega nagu oleks see elu tähtsaim küsimus. Kui sa suutsid eksida mõne olulise artikliga, nt der Mittwochi asemel öelda DIE Mittwoch, siis sirutas õpetaja käe ja ütles fünf oiro (ehk siis viis eurot. Imelik, et sakslased ei ütle euro vaid oiro. Kirjapilt on ikka euro).
Kursusekaaslased olid eriti vahvad. Hiinlased olid arvukas ülekaalus. Minu üllatuseks oskasid nad päris head saksa keelt,    aga mitte rääkida :D  Nad lihtsalt ei suuda neid sõnu hääldada. Piinlik oli alati grupitööd tehes neilt miljon korda küsida Wie bitte? Kuidas palun? Kirjutamises on nad aga meistrid. Itaallased on ka naljakad. Nad räägiavad kõiki keeli nii suure itaalia aktsendiga, et hoobilt ei saagi aru, kas see oli inglise, saksa või itaalia keel milles ta sind kõnetas :D Meie britt naeris alati nii kõva häälega üle kogu klassi, et kõik võppusid kaasa. Belglane viskas vahest nalja ja ega hispaanlasedki alla jäänud. Ühesõnaga keelekursus oli igapäevane kvaliteetaeg! (:  
Täna tegime placement testi ja oktoobrist hakkab loodetavasti kord nädalas sama lõbus tund olema (: