Laviin

Luuumi tuli maha ja valgeks läks maa....lalalaaa.
Ja kohe nii kui ennustaja Paps mainis lume olematust, sadaski meil ka siin valge vaip maa peale. Juba 24 tundi on lumi maas olnud. Hoian hinge kinni, et see natuke veel püsiks.

Ja siis tuleb jälle päike pilve tagant välja

Tõesti hea, et tol päeval midagi hullemat ei juhtunud. Läksin hoopis jooksma. Nii hea oli. Ojakesed vulisesid, kui ma mäest üles rühikisn. Rühikisin ja rühkisin ja kõik ebaõnnestumised jäid selja taha. Kuidagi nii weimarilik oli lugeda silti "Goethewanderweg" (Goethe jalutustee). Kõik tundus helge, muda mind ei heidutanud, peale teist sammu ei tulnud väismust peale. Mäenõlval oli väike männitukake, nii et võis kujutada ennast Piritale ja mõelda, et oru asemel on mändide taga meri. Linnud laulsid, mõni üksik inimene tuli vastu.
Peale mudaste tossude pesemist läksin, linnulaul kõrvus, saksa keele B2 taseme testi kirjutama. Ja mis siis, kui see liiga raske peaks olema? Mitte midagi.
"Das hat Spass gemacht." Või kuidagi nii need sakslased siin ütelvad. See oli tore - peaks vist tõlge olema. Tore oli tõesti enamus asjadest aru saada ja natuke pingelisemas õhkkonnas ennast proovile panna, aga isegi kui mu keeletase sellele B2le ei vasta, siis ei tunne ma ennast eriti puudutatuna. Siia tulles sain ma vaevu A1 ennast liigitada. Põhiline on ikka see, et saab  ennast juba väljendada (:

Peale kosmilise toilmu vaibumist saabus täna ka mu klaverimängu oskus tagasi. Kammeransambli tund läks isegi täitsa hästi. Hoolimata sellest, et ma klahvigi polnud vahepeal vajutanud, oli kõik juba viel besser (palju parem).  (:

Ehh..

Aga m6nikord ei lähe k6ik hästi. M6ni päev pole lihtsalt see 6ige päev. Teed ja harjutada ja siis lähed  tundi ja ikka läheb k6ik kuidagi metsa. Tunnen kaasa mu kammerikaaslastele, kes mu ülimegametsikute kiirete tempode pärast, valede nootida ja m6tte olematuse pärast pidid kannatama. Läheks puhakaks närvi kuskil, aga kus...

Särtsu ja tuld!

Ilusat draakoniaastat kõigile!
Meil tehti just ühika ees korralik tulešõu. Alguses mõtlesime, et küll on kellelgi aastavahetusest miskit järgi jäänud, kui aga asi juba tõsisemaks läks, siis meenus, et oi jah, draakon tuleb ju koopast välja. Pole varem kunagi hiinlastega nii palju kokku puutunud. Ei teagi, kas peaks hommikul kõigile head uut aastat soovima hakkama.... Ma tähistasin uut aastat sellega, et sõin ära sünnipäevaks saadud jõuluvana kujuga šokolaadi. Hüvasti talv. Päevad lähevad siin ikka aina pikemaks. Vihma sajab. Rohi on roheline. Mõnikord võib isegi linnulaulu kuulda. Peaks vaikselt juba rannafiguurile mõtlema hakkama!
Sellega soeses. Ma satun teinekord sinna Belvedere lossi harjutama ja seal on mõnes klassis suured täispuhutud võimlemispallid. Kellelgi on aimu mis nendega teha võib? See maja on mõeldud lauljatele. Neil on kindlasti mingid kavalad pallinipid varuks. Peaks uurima  ;)

kolmevõistlus ehk hapukoore otsingud

Huvitav kui palju võimalike tooteid piimast üldse võimalik teha on? Mustimiljon tõenäoliselt. Ma haarasin poest kolm topsi ja uurisin, et mis siis on mis. Tegelikult ei tea ma endiselt, mis on täpselt mis, aga vähemalt oli põnev eksperiment. Creme Fraich on täitsa söödav. Vahukoor on lehmaga topsis. Saure Sahne, mis otsetõleks on hapu koor, on natuke liiga hapu ja liiga paks.

GEZ.

Kui midagi juhtuma peaks, siis on tõenäoliselt rohelised mehikesed mu lihtsalt minema viinud, sest kavatsen neid kas ignoreerida või neile valetada. Ei, need rohelised mehed pole ufod. Eiiii, Munitsipaalpolitsei see ka pole! See on GEZ ehk Gebüreneinzugszentrale. Kõlab ju hirmutavalt! Sellised toredad saksakeelsed sõnad ja ametid. See roheliste kirjadega GEZi kiri tuli mulle täna juba kolmandat korda postkasti. Ma muidugi mõtlesin alguses, et ju see siis mingi reklaam jälle on, aga see on Saksamaa. Siin saadetaks postiga ka kõik tähtis! (Millal ma eestis postiga midagi tähtsat mõnelt ametiasutuselt sain.... ? Eurokalkulaator vist, kui see ikka lõpuks kohale jõudis...)
Niisiis asja juurde. GEZi kuuluvad nimelt need rohelised mehikesed, kes käivad saksa rahvalt tehnika maksu sisse nõudmas. Nimelt tuleb maksta ainult raadio omamise eest igakuiselt 5,76euri, kui sul aga ka telekas peaks olema, siis 17,98. Tore ju!!!! Mitte!!!!!!!!!!!!!
Nüüd ärge sakslased lugege! Üldiselt petetakse seda süsteemi nii, et vähe pole. Ignoreerimine pidi väga hea viis olema ja isiklikku eluruumi võõraid lasta ei tohi!

Olematus ja tulemine

Ülikooli tundide poolest pole mu esimene koolinädal just väga produktiivne olnud. Viiulimängija ja laulja kuskil ära veel, saateklassi õpetaja haige ning eriala õpetaja sisseastumis eksameid kuulamas. Niisiis jaanuaris on mul siiani olnud 45 minutit eriala tundi ja professor tuleb Weimarisse järgmine kord 26.jaanuaril. Niisiis harjutused iseseisvaks eluks...

Kui siiani olen arvanud, et see arvude maagika ja kasside üle tee voorimine võib vastupidiselt head tuua, siis seekordne reede 13, oli kergelt öeldes küll lausa nõme. Eks ma olin ise ka süüdi. Milline teine puupea unustab oma mobla kõige kaugemasse harjutusmajja, kuhu läheb buss ainult kord tunnis!?! Sellele lisaks selgus veel, et eriala tundi tegelikult ei toimugi, sest trobikond aasialasi tahaks kooli õppima tulla. Mõttetu kaks korda edasi ja tagasi sõit. Sellel päeval ärkas ellu loomulikult ka mu hammas paremal all nurgas. Tere tulemast sellesse maailmasse hambake!!  Palun, ära ainult valuta enam!!!!!

Jälle

Just jõudsin tagasi jõulupidustustelt ja juba peab uuesti mõtlema hakkama, et mis selle märtsikuuga peale hakata. Minu arust pole see väga normaalne, et kahe semestri vahel on terve kuuajane vaheaeg....

S+S

S nagu statistika!
Nimelt leidsin ma oma blogija profiililt selle nupu, kust saab külastajate voolu jälgida. Uskuge v6i  mitte, aga viimase 24 tunni jooksul on minu blogiaknakest lahti tehtud 159 korda. Mida?! Tuleb küll kahjuks t6deda, et 116 klikki on tehtud USA-st ja vaevalt, et nad midagi mu kaunist jutust aru said. Samuti on Vietnam ja Jaapan mu külastajate seas. Päris cool v6i mis. Kokkuv6ttes teeb Eesti aga k6igile teistele riikidele umbes tuhande punktiga ära. 1220 külastuskorda. Olete teinegikord mu virtuaalsesse kodusse oodatud :)

S nagu Saunawelt!
Niisiis minu esimene selle aasta unelm on ilmsiks saanud ja kuigi unelmad tavaliselt reaalsuses natuke maisematesks kipuvad kujunema, ei olnud sellel korral eriti p6hjust pettuda. Jah, see natuke hirmutav saksa saunakultuur, kus mehed naised paljalt segamini saunas käivad sai t6esti kinnitust. Kaugeltki polnud see aga nii hirmus kui v6ib arvata. Basseinimaalimas oli asi eevadest ja aadamatest veel päris kaugel. Kui aga sauna poole liikuda, siis pidi t6dema, et paljaid inimesi ikka paistis. Siiski vähe. Paljudel naistel oli rätik ümber ja meestelgi käeulatuses. K6ik tundus kuidagi normaalne. V6i noh, kui välja arvata see, et neil on leiliviskaja ametikoht. Lisaks vee kallamisele peab selle "eriala" omanik veel ka väga hästi oskama käterätikut lehvitada. "Tere, mina olen ametilt käterätikeerutaja" heheee :D Väga kummaline ikka minu jaoks. Aga ei tohiks naerda, see töö on kuratlikult raske. Kord tunnis minna sauna ja kolm korda k6ik saunakivid veega üle uhuda ning iga korra järel kogu saunatäiele rahvale käteräti-tuule etendust teha. Pingipeal istuda oli aga m6nus. L6puks hakkas eestlaselgi nii kuum, et pärast sai 6ues külmavee basseinis korralikult supeldud. Värska tuli meelde...
Seal leidus veel k6iksugu p6nevat kraami. Bassein, kus muusika mängis ainult vee all v6i hubane  veinivaatide ja kaminaga saun, aurukas ja aroomisaun ja bronhhidele hea saun ja saun, kus sai ajalehti lugeda (v6i niisama külmetada) jne. Bassein väljas ja sees ja igasugu mullilisi ja keerulisi veevärke. Lihtsalt super l66gastus (:

Sära

See juhtus ükspäev Eestis, kui mu ema mind autoga rongile viis ja enne mu minekut küsis: "Kas sul helkur ikka on?" Alguses ei saanudki kohe nagu pihta, et ah jaa, helkur... Ah jaa!, nüüd Eestis ju kohustuslik. Muidugi polnud mul helkurit. Ükskord oli Weimaris ka helkur teemaks olnud. Peale seda kui britiga ükskord õhtupoolikul peaaegu auto alla jäime. Küsisin, et kas tal siis seda..., et kas sul seda.... sätendavat asja siis pole? Peale mu kahe suupoolega seletamist sai ta aru küll, aga jäi ise ka mõttesse, et kuidas nad seda siis nimetavad.  Reflector pakkus ta. Ütles, et seda kannavad põhimõtteliselt ainult lasteaia lapsed.
Niisiis võtsin ma sel tumedal eestimaa õhtul, aga vb polnudki veel õhtu käes, ema kotilt häda pärast helkuri ära ja panin oma jope külge rippuma. Selline mitte eriti helkuv pehme helkur. Kole Mart Laari pilt ka veel peal. Vähemalt jäi trahv saamata ja nüüd ripub see siiani mu musta jope küljes. Tundub, aga et pean sellega midagi ette võtma. Siin haarab see liiga palju tähelepanu. Oleks siis ilus lumehelbe-helkur, aga eks sa ürita seletada, et mis onu nägu sul jope küljes on. Või siis tuleb rääkima hakata väga pimedatest eestimaa päevadest ja õhtutest. Ei ole see Eestlase elu siin kerge :D

Uue aasta unelm

Aga mis oleks kui võtaks plaani külastada sellel aastal nii Inglismaad kui Ameerikat? Teeks ühe keskmise eestlase vist päris kadedaks. Mulle endalegi tundub see rohkem nagu unenägu, aga unistada ju võib...

Mõtlesime siinse nabrinnaga välja juba väga utoopilise plaan. Nimelt, et ameerika sõbrale külla minna korraldame me eriti ägeda peo. Mingi stiilika ehk ja siis mingeid mänge ja baari ja palju rahvast. Tulete ka eks ja annetate mu reisi jaoks ;)

Nüüd natuke maa peale tagasi, aga mitte ka väga palju aremad plaanid. Niisiis homme lähen sauna :D Tegelikult on mingi mega suur spa kuskil väiksemas linnas. MMmmmmmullivann....

Reis ümber maailma

Tallinn-Stockholm-Frankfurt-Heidelberg-Wörth-Strasbourg-Reini äärsed veinikülakesed-Karlsruhe-Weimar

Vot selline oli minu reisike. Kõik oli lihtsalt SUPER!!!!

Siinkohal teekski kohe suurema ülistuskõne ja tänaks esmajoones sõpru, kes mulle peavarju ja sööki heldelt jagasid. Sooviks ka kummarduse teha Estonian Airile, sest lend oli igati tip-top. Aitäh natuke liiga kallitele Stockholmi metrooliinidele, kus inimesed ainult kõrvaklappidega ringi liikusid ja telefoniga rääkides sulle silma sisse vaatasid. Jäin ellu on kõige kohutavamal maandumisel SASiga Frankfurdi kohal. See lennuk laperdas ikka viimase hetkeni nii, et mul oli  süda varba otsast välja tulemas. Lufthansa oli selle eest aga nii helde ja andis mulle tasuta uue kohvri, sest seda transportides, oli paki välispinda auk tulnud. Asjaajamise eest tänud mu sõbrannale ja tänud ka sõbranna sõbrannale, kes Frankfurdis meile väikese ekskursiooni tegi ning hõrgutistega oma kodus kostitas. Tänama peaks Deutsche Bahni (saksa raudteed), keda ma küll suurema osa ajast päris karmilt oma identiteedi vahetamisega petsin. Kalli mu heale sõbrantsile, kes mind Heidelbergi, Wörthi, Strasbourgi ja oma isa sauna kaasa võttis. Ja need Reini äärseid viinamarjamäed ja väikesed külakesed.... Oeh... Ilus.

Aitäh kõigile, kes seda kirjakribinat siin loevad. Eestis olla oli lihtsalt suuprepärane. Igatsen juba!