Nagu näha, käisin ma mustade pükste jahil. Millegi pärast oli minu nimi mingitele valedele pükstele kleebitud. Uhhh see šoping on ikka raske töö. Käisin lausa Erfurtis. Nii palju asju, aga ei midagi super ilusat, mitte midagi sellist mida tegelikult ka vaja on. Lõpuks ikka leidsin miskit, aga kallis oli ikka.
Ei olnud stripiklubi. Teksaklubi hoopis.
Sellise koduse vaatapildi peale panin õhtuks taustana Vikerraadio mängima.
Erfut-Weimar rongi peal sattusin kokku aga ühe tuttava aaslasega. Ütlesin siis rõõmsalt tere ja rääkisime juttu. Nime ma muidugi ei mäletanud ja siis selgus ka, et ta polegi mitte hiinlane vaid taiwanlane. Siis rääkis ta veel, et ta on 10 aastat ameerikas elanud (inglise keele taset ma ei kontrollinud) ja tegi siin just oma diplomi (4 aastane baka). Ta oli kuidagi ootamatult nii tore inimene. Peaksin ikka kitsamasilmaliste nimesid rohkem meelde jätma :)
See tramm on ju MEIE OMA!!! Homme need trammid meil muidugi ei käi, sest on ju sreik, aga muidu on mõned neist täpselt sellised!
ReplyDeleteSina leiad oma nime teksadelt, aga mina tean juba kolme raamatut kus peategelaseks on loomi ja loodust armastav Piia :).
Tundub, et vanemad on sulle õige nime pannud :)
ReplyDeleteMuusikutel on aga originaalsus tähtis. Ei tea ma veel ühtegi kuulsat Anni nimelist pianisti :)
Trammid... Ega mulle õnneks palju vaja pole. Näen tuttavat trammi ja naeratus tuleb suule :D