Ennast kiitmast ma ei väsi.

Et oma häid külgi ikka korralikult esile tuua, siis kirjutan pika sissekande sellest, kuidas ma käisin juba teist korda sellel nädalal jooksmas. Olen ju tubli, eks?!! Ja siis ma käin veel korralikult harjutamas ja olen aktiivne suhtleja ja mu saksa keel läheb aina paremaks jne jne.  Kõik see on muidugi õige ka, aga ma parem vaikin oma toa põrandast, kus võiks lapsed liivakasti mängida ning riidekuhjadest, mis on katnud kõik mu toa toolid. Ma pigem ei maini, et oma eriala harjutamise asemel hiilin ma oreliklassi või mängin kammeransambli lugusid.  Ma parem ei loe kokku neid tühjalt kulutatud tunde arvuti ees või filme vaadates....

Niisiis Tubliduse tänane jooksumarsruut nägi välja selline:

Jõeke

Teades eestlaste vihast muttidevastas võitlust võivad vaesed loomakesed varsti ju  ohustatud liikide sekka kuuluma hakkata. Mina aga tean, kus mutikasvandus on. Gothe ja Schiller on ammu surnud. Tundub, et Weimar on oma uue tõmbenumbri leidnud - mutila!

Park

Majake pargis.

Linnuke

Märtsikellukesed all vasakul nurgas.  

Onn ühika vastas. Kui mu toa valged seinad mind hullumiseni ära tüütavad, siis  saab looduslast mängida.  Kuskilt peaks ainult kasvu vähendavat vedelikku saama...