Ärge nüüd ära ehmatage Weimaris on kõik väga tore, aga kui nüüd virisemiseks läheb, siis ju ikka leiab midagi ; )
-Te kindlasti juba teate, mis võib olla kõige härivam asi.......... jaa! Pühapäeval võid või nälga surra, aga kõik poed on tabaluku taga ja kedagi sinna ligi ei lasta.
-Autod suvatsevad siin päise päeva ajal ilma tuldeta sõita ja see on kõik täitsa lubatud! Alguses oli mul tõsine olelusvõitlus, et tee ääres parkiva, aga tegelikult sõitva auto ette mitte astuda.
-Geniaalsuse tipp on muidugi see, et majas olevaid ruume (koolis, ühikas ja ka mõnes kontoris olen seda näinud) nummerdatakse alustades ühest koridori küljest kuni koridori lõpuni ja siis teisest küljest tagasi. Kui koridor on on aga seinaga eraldatud (meil on näiteks saal maja kesekel läbi kahe korruse), siis nummerdamine jääb samaks. Niisiis pead sa lihtsalt teadma, kus konkreetne ruum asub. Selline saksa täpsus siis!
-Ma ei tea, mis ma oleks läbi elanud, kui ma oleks Hispaaniasse näiteks läinud, aga juba ka siin on väga häiriv, et lõuna ajal on kontorites tõeline siesta. See on nii tüütu!! Tund või kaks lõuna ja mina pean meelde jätma kontori täpsed lahtioleku ajad...brr.. tüütu!
-Kas teate, et siin pole kõigis poodides korve? Rooma siis ringi seal poes selle liiga suure käruga või ürita kõiki asju kätte võta. Nii ebamugav! Aga sellega pole ebamugavused šopingul veel lõppenud. Kassa! See on midagi kohutavat. Esitaks kirtsutavad nad alati natuke nina (mulle vähemalt tundub), kui sa neile oma pangakaardi annad, mitte sulas ei maksa. (Muide ühes poes pidin ma alla 5€ ostu eest 0.2€ kaardimakse eest maksma) Lisaks pole peale ostu oma asju kuskile panna. Muidegi mitte kõigis poodides, aga paljudes on peale kassat lihtsalt mitte midagi. Praktiliselt võimatu on üksi poes käia, sest pead ühe käega asju kotti toppima ja siis üritad vahepeal maksta ja siis oled ikka kõigil jalus...
Ma parem ei hakka mainima liiga ahvatlevaid ja väga ebatervislikke saiakeste poode. Kohutan teid muidu veel ära :D