Thursday, July 19, 2012

111 siit ma tulen!


Jookseb minu Saksamaal olemise 11 kuu. Homme hommikul alustan sõitu koju...
Kui te vaid teaks kuidas ma igatsen. Minu pisitilluke Eestike!

Tõestuseks, et ma aga kogu aeg koju tagasi ei igatsenud ja järgmisel siinsel õppeaastal ka ellu suudan jääda, panen kirja mõne oma omandatud oskuse.

Keegi võiks mulle trikiratturi paberid anda, sest pimedas sõit, üleäärekivide hüppamine ja kurvi võtmine nii, et pedaal lohiseb vastu maad, ei ole mulle enam mingi probleem. Kuigi pedaalid on juba palju lühemaks kulunud, pean tõdema, et rattaavariid pole mul veel ette tulnud. Ükskord sõimas küll üks autojuht, et ma olevad punase tulega üle tee sõitnud, aga see tõi ainult natuke vürtsi igapäevaellu.
Ma olen õppinud ära, et kui keegi sinuga sulle arusaadavas keeles ei räägi, ei ole ta tingimata saamatu inimene. Siiski on mul veel ühe hispaania tšello mängija kohta kahtlused, sest kuidas on võimalik elada aasta aega Weimaris ja rääkida ainult hispaania keelt!?! Ok, 2 sõna inglise keelt räägib ta ju ka ja noogutamises on ta meister... Kõige kohutavam paks Thüringeni dialektiga võtmetädi muudus aga lausa ingliks (paksus muidugi ei kadunud). Lõpuks sai temaga lausa huvitavaid jutuajamisi peetud ning tuli välja, et tema on ainus inimene, kes tegelikult ka teab, kuidas seal majas võtmed liiguvad ja õppejõudude graafik oli tal peaaegu peas. Kasulik!
Õppisin ise ka rääkima. Oma nime näiteks pean neile sakslastele ütlema teisiti  (n- nagu nimes Anu, mitte Annika). R- täht tuleb mul kurgus põristades kah peaaegu välja, kuigi väidetakse, et ka mu "normaalne" rrrrrr on päris šarmantne.
Harjusin ära, et kõik tunnevad kõiki. Rattaga läbi linna kiiresti sõites näen kindlasti vähemalt kahte tuttavad. Ärge arvake, et ma niisama luiskan, ma tegin lausa statistikat! Ja see oli veel kiiresti sõites! Peole minnes poleks tõenäoliselt seltskonna pärast vaja muretseda, sest esiteks on 25-90% pidulistes vähemalt nägupidi  tuttavad  ja teiseks on Weimaris nagunii max3 peo kohta mida külastakse.
Sain selgeks poes käitumise. Rahakotis peab olema 1 eurone või vastav metallitükk, et lunastada käru. Samas võib tegelikult ka kohe otse asjad kilekotti laduda. Kartulisalat maitseb väkk!  Pangakaarti ei tohi lõpmatuseni maksmisel kaardilugejasse jätta. Kõige olulisem oskus on aga ahvi kombel oma ostetud asjad kassast ära koristada!
Igasuguseid nippe tuli ka välja. Näiteks toob postiljon koju kõik tellitud pakid. Peab lihtsalt õigel ajal kodus olema. Youtube blokitud laule (neid on aga palju) saab endiselt kuulata, kui toksid sisse koos nimega lyrics. Kui loengus hakkab kostma lauale kopsimist, siis on aeg ärgata ja lahkuda, sest loeng on läbi. Kopsimine tähendab vist kiiduavaldust loengu pidajale. Aplausi asemel siis. Poes on jäätis kallim, kui ostes seda jäätisekohvikust. Mõnus!




Selline oli minu viimane, 111 postitus. Aitäh mulle kaasa elamast. Eestis näeme!

Lähen nüüd ruttu magam, et kiiremini kohale jõuda (:




Ikka ja endiselt seesama armsavõitu tagasihoidlik punastamakippuv Eesti neiuke.

1 comment:

  1. No niii nunnu postitus!
    Kõige parem osa oli ahvi kiirusel asjade kotti toppimine :D, kohe ei saanud itsitamata jätta.

    ReplyDelete