| pisike Mina |
Järjejutt sellest, kuidas üks aravõitu armsake punastama kippuv eesti neiuke maailma läks avastama Kuidas saksa keele müra muutus aina arusaadavamaks, Kuidas sõpru tekkis ameerikast euroopast ja aasiast, Kuidas ebaloogilised asjad muutusid loogiliseks. Lugu sellest kuidas julgemaks muutunud eesti neiuke, väiksemaks muutunud maailma avastab.
Saturday, March 24, 2012
Saturday, March 17, 2012
Liblikad!
Päike paistab, jope on enamust ajast kõikjal mujal kui seljas, kabrioletid sõidavad ringi, liblikad lendavad ja mina lähen homme udu ja vihm poolest tuntud riiki. INGLISMAAAAAAA!!
Thursday, March 15, 2012
Ravi
Kas teie teate palju võiks maksta üks arsti vastuvõtt, kui sul ravikindlustust pole?
Mina nüüd tean kui palju siin silmaarsti juures käimine maksab..
Tegelikult peaks EL ravikindlustuskaardi omanik saama samasugust ravi nagu kõik teised kindlustatud inimesed. Visiiditasu tuleb siiski ise maksta. Eestis oli see vanasti 50 eeku, nüüd 3,2 euri. Siin on selleks 10 eurot ja seda teadsin juba varem. Silma õhu laskmine, numbrite näitamine ja lambiga silma vaatamine läks kokkuvõttes maksma 43,96 eurot ning lisaks sellele 15 koma midagi eurot silmakreem. See on tõenäoliselt kõige suurem summa, mis ma 3 grammi eest välja olen andnud. Euroopa liidu ühtsusest polnud selles silmakliinikus jälgegi. Tahad arsti, siis pead maksama ja muidugi sularahas. Mulle on endiselt nii harjumatu, et igal normaalsel inimesel on siin 50 euri rahakotis, tudengil vb 20... Eestis võidelidi, et pangaautomaatides oleks 5 eurosed, aga siin pead sa eraldi lehele minema, et 20 eurost väiksemat summat, ehk siis 10 eurot, välja võtta.
Lugesin kohe samal päeval raha tagasi saamise kohta Haigekassa kodulehel infot ja isegi helistasin ning panin ümbrikuga kõik dokumendid teele. Menetlemine on vähemalt 6 kuud....
Kõige lõpuks polegi asi tegelt ju nii hull. Ameeriklased peavad oma taskust iga kuu hiiglaslikke ravikindlustusi maksma ja sakslasedki maksavad ravikindlustuse eest 50-60 euri iga kuu või minu arust midagi sinna kanti. Minu erasmuse stipist on 50 euri aga juba 1/8 mu kogu kuu rahast...ja kui mõelda, et see on pea 1000 krooni...
Mina nüüd tean kui palju siin silmaarsti juures käimine maksab..
Tegelikult peaks EL ravikindlustuskaardi omanik saama samasugust ravi nagu kõik teised kindlustatud inimesed. Visiiditasu tuleb siiski ise maksta. Eestis oli see vanasti 50 eeku, nüüd 3,2 euri. Siin on selleks 10 eurot ja seda teadsin juba varem. Silma õhu laskmine, numbrite näitamine ja lambiga silma vaatamine läks kokkuvõttes maksma 43,96 eurot ning lisaks sellele 15 koma midagi eurot silmakreem. See on tõenäoliselt kõige suurem summa, mis ma 3 grammi eest välja olen andnud. Euroopa liidu ühtsusest polnud selles silmakliinikus jälgegi. Tahad arsti, siis pead maksama ja muidugi sularahas. Mulle on endiselt nii harjumatu, et igal normaalsel inimesel on siin 50 euri rahakotis, tudengil vb 20... Eestis võidelidi, et pangaautomaatides oleks 5 eurosed, aga siin pead sa eraldi lehele minema, et 20 eurost väiksemat summat, ehk siis 10 eurot, välja võtta.
Lugesin kohe samal päeval raha tagasi saamise kohta Haigekassa kodulehel infot ja isegi helistasin ning panin ümbrikuga kõik dokumendid teele. Menetlemine on vähemalt 6 kuud....
Kõige lõpuks polegi asi tegelt ju nii hull. Ameeriklased peavad oma taskust iga kuu hiiglaslikke ravikindlustusi maksma ja sakslasedki maksavad ravikindlustuse eest 50-60 euri iga kuu või minu arust midagi sinna kanti. Minu erasmuse stipist on 50 euri aga juba 1/8 mu kogu kuu rahast...ja kui mõelda, et see on pea 1000 krooni...
Monday, March 12, 2012
Bioloogianurk
Friday, March 9, 2012
Nädal
Ujula, šoping, planetaarium, õhtusöök quatemaalalase, kolumblase, sakslase ja egiptlasega (taccod quatemaalaka ema retsepti järgi).
Klaver harjutatud, orelitund nädalavahetusel ja potensiaalne lapsehoidja töökoht olemas.
Elu on kui ilus õitsemapuhkenud lill. Millal väetamisperiood tuleb...
Klaver harjutatud, orelitund nädalavahetusel ja potensiaalne lapsehoidja töökoht olemas.
Elu on kui ilus õitsemapuhkenud lill. Millal väetamisperiood tuleb...
Wednesday, March 7, 2012
Poodlus
Nagu näha, käisin ma mustade pükste jahil. Millegi pärast oli minu nimi mingitele valedele pükstele kleebitud. Uhhh see šoping on ikka raske töö. Käisin lausa Erfurtis. Nii palju asju, aga ei midagi super ilusat, mitte midagi sellist mida tegelikult ka vaja on. Lõpuks ikka leidsin miskit, aga kallis oli ikka.
Ei olnud stripiklubi. Teksaklubi hoopis.
Sellise koduse vaatapildi peale panin õhtuks taustana Vikerraadio mängima.
Erfut-Weimar rongi peal sattusin kokku aga ühe tuttava aaslasega. Ütlesin siis rõõmsalt tere ja rääkisime juttu. Nime ma muidugi ei mäletanud ja siis selgus ka, et ta polegi mitte hiinlane vaid taiwanlane. Siis rääkis ta veel, et ta on 10 aastat ameerikas elanud (inglise keele taset ma ei kontrollinud) ja tegi siin just oma diplomi (4 aastane baka). Ta oli kuidagi ootamatult nii tore inimene. Peaksin ikka kitsamasilmaliste nimesid rohkem meelde jätma :)
Subscribe to:
Posts (Atom)





